Mida sinu 80aastane mina sulle soovitaks?

Miks peab töötama kauem? Esiteks on tänapäeva 65aastased sageli veel liiga heas vormis, et lihtsalt koju jääda. Teiseks aga tähendab pikenev elu juhul, kui jäädakse esimesel võimalusel koju, väga pikka pensionipõlve ning selleks on vaja üldjuhul suuremaid sääste kui neid tänasel keskmisel pensionäril on.

Seetõttu on väga kasulik osa enda elukestvast harimisest finantskirjaoskuse tõstmine. Võimalusi selles osas teadmiste kogumiseks on palju, näiteks kas ise erinevaid materjale lugedes või spetsialistide juures koolitustel käies. Oluline on asjaga alustada esimesel võimalusel, sest aeg on investeerimisotsuste tegemisel määrava tähtsusega. Mida varem alustada, seda rohkem pensionipõlveks koguneb.

Pensionieaks valmistudes tasub endalt küsida, kas ma tahan minna võimalikult vara pensionile või töötada kasvõi osalise koormusega nii kaua kui võimalik. Mõlemal variandil on oma plussid ja miinused. Varakult pensionile jäämine nõuab kõvasti raha, mis tuleb varasema elu jooksul kõrvale panna. Samas, kui on olnud võimalus seda raha koguda ja ka tervis on hea, võib töövabast pensionipõlvest kujuneda üks mõnusamaid eluperioode.

Teisest küljest ei tasu alahinnata tööl käimise positiivset mõju inimesele. See pole ainult pensionilisa teenimine, see on ka ajugümnastika ja sotsiaalne suhtlus, mis mõlemad hoiavad inimese erksamana.

Lisaks tuleb meeles pidada, et kui kolmeetapilise elu korral kogud sa peamiselt pensioniks, siis multietapilise elu korral pead olema valmis säästudest rahastama ka perioode erinevate tööelu etappide vahel. Suure tõenäosusega tekib praegustel 18-30aastastel elu jooksul vähemalt üks periood, kus nad lähevad jälle kooli, tegelevad enesearenguga mingil muul viisil või võtavad lihtsalt pausi kahe ameti vahel, et järele mõelda, mida edasi tahetakse teha. Selleks kõigeks on aga vaja raha. Kui sääste pole selleks ajaks tekkinud, võidakse olla olukorra ees, kus soovitud pausi või ametivahetust polegi võimalik teha ning jätkatakse rahulolematuna samal töökohal.

Kuigi võimalikult noorelt säästmise alustamine on reeglina kõige tulemuslikum juba pikema aja tõttu, pole ka tänaste keskealiste jaoks investeerimisrong veel kaugeltki läinud. Raamatu autorite kinnitusel ongi finantsotsuste langetamise tippaeg tavaliselt 40.-50. eluaastates, mil nii kogemused kui analüütilised võimed on maksimaalsed.