Uus normaalsus tööstuses ja väliskaubanduses

Kuna tulevik pole kunagi kindel, siis tuleb esmalt märkida, et on ka teistsugust tõendusmaterjali. Arenguseire Keskuse uuringus „Tootlikkuse arengustsenaariumid 2035“ leidub neli stsenaariumi, neist üks kannab nime „Globaalne turuplats“. See esitab olukorda, kus rahvusvahelises kaubanduses saavutavad taas ülekaalu liberaliseerimispüüded, transport ja logistika muutuvad odavamaks ja efektiivsemaks ning tarneahelate pikenemine jätkub.

Kuigi see stsenaarium on meile kõige tuttavlikum, suure tõenäosusega ta ellu ei rakendu. Seniseid trende muutvaid tegureid on mitu ja nad võivad avalduda üksteist võimendavas koosmõjus.

Protektsionism. Rahvusvaheline kaubandus on juba muutunud kulukamaks kõrgemate tollitariifide tõttu, mida on kehtestanud USA ning millele Hiina ja Euroopa Liit samaga vastavad. USA soovib kasvatada ekspordi ülekaalu impordi ees ning kaitsta haavatavaid või kriitilisi majandussektoreid. See mõtteviis ei pruugi jääda üksikjuhtumiks.

Kuigi kaugturgude osakaal Eesti ekspordis on väike, jõuavad tariifitõusude mõjud meieni Soome, Rootsi ja Saksamaa ettevõtete kaudu, kuhu läheb suur osa Eesti ekspordist. Ida-Euroopasse võib tulla ka uus laine allhanketootmist, kui Aasias tegutsemine muutub tariifide tõttu kallimaks ning siinne kulubaas paistab taas konkurentsivõimeline. See võib lükata edasi kohalike ettevõtete investeeringuid arendustegevusse ning õõnestada tootlikkuse pikaajalist kasvu.

Tootmistehnoloogiate arenguga kaob manuaalne töö tootmisliini ääres tulevikus täiesti. Automatiseerimise tasuvusaeg on aga pikk. Üpris tänamatu on kalkuleerida, kas täna soetatavad tööstusrobotid suudavad 10–15 aasta pärast veel konkureerida 3D-printeritega?

Kui tootmise tulevikuga on seotud palju küsimusi, on mõistlik otsida ärivõimalusi teenustest. Tootmisettevõtted üle maailma täiendavad oma ärimudeleid, pakkudes remondi- ja hooldusteenuseid, logistikalahendusi või insener-tehnilisi teenuseid. Tarbijad ei soovi enam tingimata seadet või riistvara omada, kui seda saab rentida või saab läbi hoopis ilma selleta, näiteks General Electric ja Siemens lähevad üha enam seadmete müügilt üle andmesideteenuste osutamisele.

Lõpuks võib see luua võimalusi tootmisest täiesti väljuda või siis vajalikke tootmisvõimsusi rentida, tegemata ise mahukaid investeeringuid tootmistehnoloogiasse. Olukorras, kus tehnoloogia areneb väga kiiresti ja raske on tänasel päeval ette näha, milline tehnoloogiline lahendus lõpuks kõige konkurentsivõimelisemaks osutub, võib see olla mõistlik strateegia.