Olen kuulnud räägitavat, et Eesti inimeste ja poliitikute, aga ka oma investorite rahustamiseks (iga erakordne kasum Baltimaadest on praeguste uudiste valguses juba eos ju kuidagi kahtlane) võib Swedbank püüda oma kasumit isegi väiksemaks nudida. Swedbanki mullune kasum kasvas Eestis viiendiku – enam kui 200 miljonile eurole. Räägitakse, et tänavuseks Swedbanki võimalikuks kasuminumbriks Eestis võib tulla juba 400 ja enamgi miljonit eurot. See on juba 1,5% majandusest. Kuidas sa sellest ikka vabatahtlikult loobud?
Swedbanki lahkumine jätaks liiga suure augu
Aga kõlakad käivad, et Swedbank võib olla järgmine lahkuja. Kui Danske visati ringist välja, Nordea lahkub ise, siis rahapesusüüdistustega maadlev Swedbank võib järgmine olla. Rootsi majandusleht Dagens Industri palus mult sel nädalal kommentaari just nimelt teemal „Mis juhtub Eestiga, kui Swedbank Eestist lahkub?“.
Selge, et kohalikud pangad on Swedbanki turuosa üle võtmiseks liiga pisikesed. Swedbanki kaudu käib üle poole Eesti-sisestest rahaülekannetest, tal on kõige suurem laenuportfell. Olemasolevad teised Skandinaavia pangad Swedbanki turuosa üle võtmisest eriti huvitatud pole, ausalt öeldes polegi teisi enam eriti peale SEB.
Kui konkurents toimiks, siseneksid olukorras, kus siin nii hästi teenida saab, Eestisse uued välistegijad. Praegu aga konkurents kahjuks ei toimi, sest Baltimaade kohal hõljub rahapesutolm, USA dollareid pakkuvad korrespondentpangad ähvardavad lepinguid üles öelda, paremäärmuslastest valitsuses ärme parem räägigi.
Ehkki välisresidente teenindasid ja sellega teenisid siin Skandinaavia pangad, saab enim kannatada Eesti maine. Võib-olla Vene või ka Hiina pangad täidaksid Swedbankist jääva tühja augu, kuid kas me seda päriselt tahaksime?
Seega tuleb hambad ristis ja kohati teeseldud naeratusega paluda Swedbankil siin edasi olla. Vähemalt seni, kuni rahapesuskandaalid on minevikku vajunud. Vähemalt seni, kuni LHV pole veel suureks kasvanud. Isegi, kui selle hinnaks on laenude andmise pidurdamine. Tegevus, mille vilju me majanduskasvus võime näha juba õige varsti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.