Eelarveaukude lappimine tootjate ja tarbija arvel peab lõppema

Sisuliselt pole ühtegi maksu, mis oleks toidu- ja joogitööstusest mööda läinud. See on nagu võitlus mitme peaga lohega – kui üks saab maha, siis kohe kasvab kolm asemele. Tootjad ootavad uuelt valitsuselt hävitavate maksuotsuste tagasikeeramist ja suurt pilti arvestavat pikaajalist plaani.

Enim avalikku tähelepanu on pälvinud alkoholiaktsiis. Oleme jõudnud olukorda, kus maksud sõidavad Lätti, aga tervisekahjud jäävad suuresti Eesti maksumaksja kanda. Vähenenud on ka turistide arv, mistõttu kannatab ka teenindussektor laiemalt.

Kõnekas on fakt, et maksumaksjate liit valis 2018. aasta maksumaksja sõbraks aktsiooni "Maksud sõidavad Lätti", millega protesteeriti Eesti senise aktsiisipoliitika vastu. See on selge märk, et inimesed on väsinud katteta maksulubadustest ja mõjuanalüüsita maksutõusudest ning soovivad maksurahu.

Kokkuvõttes määrab meie edukuse tarbija. Kui inimestel raha napib, valitakse kaupu eelkõige hinna järgi. Viimane Eesti Konjuktuuriinstituudi uuring näitas selgelt, et tarbija on aina hinnatundlikum. Kuidas on see võimalik, kui samal ajal väidetakse, et eestlased pole kunagi paremini elanud kui praegu? Inimesed ei tunne seda, sest valitsuse otsused on toonud kaasa tohutu maksukoormuse suurenemise, mis on ära söönud sissetulekute kasvu. Eestis on toidusektoris sisendhinnad kasvanud Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremini, mis on toonud kaasa toidu kallinemise. Praeguseks oleme jõudnud olukorda, kus peredel kulub ligi 50% sissetulekust ainuüksi toidule ja eluasemele.

Toidutööstus teeb igapäevaselt suuri pingutusi selleks, et muuta tooteid tervislikumaks, arendada välja uusi tooteid ning muuta selgemaks märgistust, et need oleksid kooskõlas muutuvate ühiskondlike väärtushinnangutega. Paraku ei saa inimene osta meelepärast toodet, kui seda toodet müügil ei ole. Eestimaise kauba sortiment põhitoiduainete kategoorias on praegu ainult 59%. Olukorras, kus suuremad kaubandusketid teevad tsentraalseid sisseoste, on Eesti tootjatel sageli raske sortimenti pääseda. Ka ei saa meie tootjad pakkuda tarbijale meelepärast madalat hinda, kuna tootmissisendid on kallid ja kogused väikesed.

Meie tootjad ekspordivad kaupu ja toovad Eestile tuntust üle kogu maailma. Riik peaks toetama ettevõtteid, kes suudavad anda siinsetele põllumajandussaadustele lisandväärtust. Tööstuspoliitika roheline raamat on välja töötatud, nüüd tuleks tegeleda rakenduskava tegevuste elluviimisega. Ettevõtjad ei saa seda teha üksi, vaja on ka riigi panust. Eelkõige saab seda teha tasakaalus ja õiglase maksusüsteemiga. Tootjad eeldavad, et uus valitsus teeks enne järgmiste maksuotsuste langetamist varasematele muudatustele mõjuanalüüsi ja alles seejärel langetaks uued, targemad otsused. Ei saa sõita rallit nii, et juht kaardilugejat ei kuula. Me usume, et poliitika, mis arvestab tööstuse, tarbijate ja keskkonna vajadustega, on võimalik. Tasakaalupunkti otsimine on alati keeruline, kuid meie oleme valmis selleks oma panuse andma.

PS. Isiklikult ootan, et Reformierakond peab oma lubadust ja kohtleb inimesi võrdselt ning ka 500eurone tulumaksuvabastus tuleb kõigile.