Jäätmed pole prügi, vaid ka ressurss

Keskkonnaministeeriumi andmetel tekib Eesti kodumajapidamistes aastas jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk üle 300 kilogrammi inimese kohta. Olmejäätmed moodustavad siiski ainult 3 protsenti kogu jäätmetekkest. Suurem osa meie jäätmetest tekib töötlevas tööstuses, energeetikaettevõtetes ning reovee puhastamisel, millest põhiosa moodustavad põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed. Kes ei oleks tuttav tuha- ja aherainemägedega Ida-Virumaal!

Kui tahame olla edumeelsed, peaksime oma prügi sortima, loobuma ühekordsetetest plastnõudest, tarbima jätkusuutlikult ja toitu mitte raiskama. Samas, elatustaseme tõusuga suureneb prügi hulk, sest paraku me armastame tarbida, ostame mittevajalikke asju, vahetame liiga kiiresti välja riideid ja telefone.

Kahetine suhtumine kehtib ka prügi sortimise kohta – osa sordib usinasti, teised ei sordi kas võimaluste puudumise, laiskuse või ükskõiksuse tõttu. Mõned viivad ka metsa alla, kuna nii on mugavam või odavam – kui pean maksma, siis eelistan looduse risustamist. Osa ei saa sortimise põhimõttest aru ja viskab näiteks pooliku rosoljekarbi paberjäätmete konteinerisse, muutes kõlbmatuks kogu konteineri sisu ehk nullides teiste majaelanike töö. Osa kallab kogu kraami segaolmejäätmete sekka, kuna usub müüte: niikuinii kallatakse prügiautos kõik kokku või niikuinii läheb kõik ahju. Tegelikult viiakse jäätmed ära eri autodega või on prügimasinal mitu kambrit, kuhu jäätmed eraldi kallatakse. Eurostati andmeil Eestis ladestatakse 17 protsenti, põletatakse 59 protsenti ja võetakse uuesti ringlusse ning kompostitakse 33 protsenti jäätmeist. Aastas tekkivast segaolmejäätmete hulgast sorteeritakse välja umbes kolmandik.

Jäätmed on probleem keskkonnale, kuid sageli ka ressurss, mida saab kasutada keskkonnasõbralikul moel. Jäätmevedaja viib jäätmed sortimisjaama, sortimist mittekannatava prügi otse põletusjaama, prügilasse või jäätmekütuse tehasesse, kus jäätmed kõigepealt sorditakse ja jääk töödeldakse ümber jäätmekütuseks.

Kui kannatab sortida, siis usinad käed või masinad sortimislindil nopivad prügist välja uuesti ringlusesse mineva materjali. Ka ühistu juurest toodud paberikonteiner võib minna läbi sortimisliini, sest eraldamist vajavad papp, ajalehed, trükipaber. Eraldatud paberipallid müüakse eri kohta: ajalehepaber tselluvilla tootmiseks WerroWooli Antslas või vanapaber Räpina paberivabrikusse, kus sellest saab uus paber.

Osa materjalide eest makstakse ettevõtetele, kes koguvad oma tootmisjäägid eraldi ja suurtes kogustes. Makstakse piisavalt puhaste jäätmete eest, mida saab toorainena kasutada.

Mis kasulikku me jäätmetest võiksime saada? Keskkonnaagentuuri andmeil tekib meil aastas üle 70 000 tonni plastprügi, millest võtame uuesti ringlusesse keskmiselt 17 protsenti. Mida siis teha? Toodaks õige kütust, aga tehnoloogia vajab veel uurimist-täiustamist. Eestis toodetakse segaplasti purust ilmastikukindlat plastkomposiitmaterjali, plasthelvestest tehakse uusi toiduainepakendeid. Biojäätmed lähevad kompostmulla tegemiseks ja biogaasi tootmiseks. Tekstiilijäätmeid saadetakse näiteks Toom Tekstiili ümbertöötlemiseks. Olmejäätmete hulka visatud riided lähevad põletusse.