Kapitalil on rahvus

Kapitalil on rahvus. Sama eeldatava tootluse tingimustes eelistab arenenud riikides kapital alati kohalikke ettevõtteid, sest need on investorile arusaadavamad ja sellest tulenevalt ka väiksema tunnetatava riskitasemega. Kapital läheb riigist välja siis, kui väljastpoolt saadav tootlus on oluliselt suurem, sest investorile kaasneb teise riiki minekuga ka suurem tunnetatav riskitase.

See reegel kehtib eriti olukorras, kus kapitali sihtriik on investori vaatepunktist vähem arenenud ja riskantsem (näiteks Rootsi vs. Eesti). Jah, lisaks tootlusele on alati ka riskide hajutamise dimensioon, aga sama tootluse eelduses hajutatakse riske sama riskitasemega turgudele investeerides (Rootsi vs. Saksamaa).

See, kas piltlikult eestlased ostavad ära rootslastele kuuluva ettevõtte või vastupidi, sõltub nende kapitali hinnast ja pikkusest. Kapitali järjestub investeerimishorisondi järgi järgnevalt: pensionifondid ja kindlustusfirmad, aktsiafondid, private equity (erakapitali investeerimisfondid) ja family offices (rikaste üksikisikute või perekondade kapitali investeerivad asutused), mezzanine (kapitali ja laenu hübriidid) ja riskikapital. Mida pikem on kapital, seda väiksem on eeldatav lühiajaline kapitali tootlus ehk seda madalam on kapitali hind ettevõtjale.

Kapitali hind on maailmas samasugune sisendkulu kui tööjõu- või energiakulu. Mida kallim on nende sisendkulude kombinatsioon, seda väiksem on ettevõtte konkurentsivõime. Eesti ettevõtjale on täna kättesaadav eelkõige riskikapital ja teatav määral private equity. See tähendab automaatselt seda, et piiriüleses konkurentsis jääme teisetele alla. Ei ole olemas sellist tulevikustsenaariumit, kus Eestis on kõrged palgad, kõrged ressursitasud ja kõrge kapitali hind ja me oleme globaalselt väga edukad. Ja kui me ei ole globaalselt väga edukad, ei ole ka meie pensionäride tulevik helge.

Pensioniraha on igas riigis kõige olulisem pikaajalise kapitali allikas kohalikele ettevõtetele. See on see vundament, millele saab ehitada rahvusvahelise majanduse – „peremeeste riigi“. Senikaua, kui enamik meie pensionirahast on paigutatud otse teiste riikide ettevõtetesse, oleme majandusena pikaajaliselt rahvusvahelisest konkurentsist väljas.

Me ei tohi süüdistada ühtegi panka ega pensionifondi. Nad tegutsevad neile etteantud raamides. Pensionifondide raamid on teinud meie seadusandjad selle sajandi alguses ja neid on aeg-ajalt kohendatud. Me peame säästma tulevikuks ja kogumispensioni mõte oli väga õige, aga selle juures unustati ära Eesti majanduse pikaajaline areng ja fakt, et kapitalil on rahvus. Ärme süüdista siin ka poliitikuid, kes kunagi neid otsuseid oma parima teadmise järgi tegid. Eksimine on inimlik.