Miks on ikkagi Soomes parem äri teha

Ettevõtlusminister Rene Tammisti vastus 8. jaanuari Äripäevas minu märkusele, et Soome on Eestist ettevõtluskeskkonnana mööda läinud, annab lootust, et riik on küsimusest huvitatud ning tänast suunda on võimalik muuta. Minister viitab konkreetsele võrdlusele – doing business – kus Eesti on veel Soomest ühe koha võrra ees. Ka mina jälgin seda võrdlust igal aastal huviga. Paraku ka see näitab trendi, millele tähelepanu osutasin.

Näiteks näeme, et sellel aastal on Leedu nüüd ettevõtjale sõbralikum keskkond kui Eesti. Hiljutisel ärikonverentsil Riias kirjeldas üks lätlane olukorda ilmekalt: Eestis oli Skype, aga Leedus on võimalik tegusid teha. Andmete kogumise ajast ning Eesti kuvandikrediidi tõttu kajastavad võrdlused tegelikkust viivitusega. Eesti kukkus see aasta võrdluses neli kohta. Kui Eesti ei muuda suunda, tuleb varsti ka ametlikus võrdluses tunnistada Soome paremust ning jääme ootama Läti möödumist.

Ministri poolt viidatud algatused nullbürokraatia saavutamiseks on ju toredad, aga need ei lahenda meie palju lihtsamaid igapäevaseid muresid bürokraatiaga, mis pärsivad ettevõtluskeskkonda. Minu väide põhineb empiirilisel kogemusel, sest tegelen mitmete päris ettevõtjate praktiliste küsimuste lahendamisega mõlemas riigis igapäevaselt. Kuna minister mainis start-up’i sõbralikkust, siis toon näited sellest valdkonnast.

Soome kogemusest tean, et saab ka teisiti. Ka äriregister võib olla klienditeenindusele suunatud asutus. Mõni aasta tagasi tegi meie maksuamet sellise põhimõttelise tegevusfilosoofia muudatuse ning maksuametit võib tunnustada, sest tulemust hakkab näha olema. Äriregister võiks maksuametilt õppida. Mõistlik oleks ka üle vaadata nii keelenõudeid kui ka dokumentide vormistuslikud nõuded. Soome äriregister näiteks ei küsi kunagi Eesti ühingute kohta apostillitud ja tõlgitud väljavõtteid, meie aga tegeleme rutiinselt templite tõlkimise ja muu sisult tarbetu bürokraatiaga. Eesti – Soome 0 : 4.

Nullbürokraatia projekti ei ole päris elus hoomata olnud. Viimastel aastatel on suund olnud selgelt suurema, mitte väiksema bürokraatia poole. Hea kolleeg Urmas Volens juhtis samas 8. jaanuari Äripäevas tähelepanu järgmisele õudusele, millega Eesti ettevõtete tegevust oluliselt keerulisemaks tehakse. Kusjuures nimetatud eelnõu, mis muudab osade müügitehingud tühiseks näiteks maksudeklaratsioonis sisalduva näpuvea tõttu, saab olema eriti suur hoop just start-up’idele, kes tahaksid Eestisse jääda. Kui eelnõu saab seaduseks, peame kaaluma, kas ka ainult eestlastest koosnevatele iduettevõtetele peaks soovitama kohe Soome ühingu asutamist. Vajadusel saab Eestis ju ka filiaali kaudu tegutseda.

Eestis on kombeks pakkuda kõigile probleemidele lahenduseks e-residentsust. E-residentsus on äge projekt, mida hea meelega ise alati tutvustan ja soovitan. Samas, tõele au andes, lahendab e-residentsus tavaliselt probleeme, mille oleme ise tekitanud ja mis mujal on lihtsamini lahendatud. E-residentsusest on saanud kohati suitsukate, millega päris probleemide lahendamist vältida. Ettevõtte asutamine mõne minutiga? Osalemine enampakkumisel üle võrgu? Jah, muidugi, aga ainult siis, kui sul on e-residentsus. E-residentsuse taotlemise avalduse täitmisel on ka veel kõik hästi, aga reaalsus koidab, kui selgub, et selle kättesaamine võtab tihti kuid ning eeldab reisimist. Mujal maailmas on sarnased mured lahendatud näiteks krediitkaartide identifitseerimisega.

Lahendus osade müügi keerukusele on lihtne ja paljudes riikides, näiteks Soomes, Rootsis, Inglismaal või ka USAs, ammu läbiproovitud. Mingeid eksperimente pole vaja. Tuleb loobuda osade müügitehingute notariseerimise nõudest. Justiitsministeeriumi nimetatud äriseadustiku reformi töögrupp on seda kusjuures soovitanud, pakkudes asemele osanike nimekirjade notariseerimise nõude. Leian, et ühe notariseerimisnõude asendamise teisega ei lahendaks olukorda. Olemas on palju lihtsamaid ja sama turvalisi lahendusi

Ka teistele siin osutatud probleemidele on lahendused olemas. Kiire tegutsemise korral on meil võimalik tänast trendi muuta nii, et ehk jääks meie ettevõtluskeskkonna mahajäämus Soomest lühiajaliseks. Hea ettevõtluskeskkond on üks olulisemaid asju, mida riik saab teha majanduskasvu võimaldamiseks.