Tööjõud niipea veel otsa ei saa

Positiivne areng majanduses ja tööturul on jätkunud ning see on toonud kaasa üha suureneva aktiivsuse tööturul, kasvava hõivemäära, väikese töötuse ning jõudsalt suurenevad palgad. Tööealiste inimeste majanduslik aktiivsus ei ole olnud viimase iseseisvusaja jooksul veel kunagi nii kõrgel tasemel, kui see on praegu. Võrreldes eelmise majandusbuumi tipuga 2007. aastal on nii tööhõive kui ka tööjõus osalemise määr märkimisväärselt kõrgemad.

Eestis on tööealiste (15–74aastaste) arv viimasel kümnel aastal ligi 70 000 inimese võrra vähenenud, kuid sellest hoolimata on hõivatute arv isegi pisut kasvanud. Kui 2007. aastal oli hõivatuid 657 000, siis eelmisel aastal 1000 võrra rohkem. Tööga hõivatute koguarvu on aidanud saavutada vähenev töötus, tööturul aktiivse rahvastiku osakaalu kasv (sh vanemaealised, vähenenud töövõimega inimesed ja väikelaste vanemad) ja sisseränne.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsivad OSKA valdkonnauuringud toovad välja kasvava vajaduse erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide, tehnikute ja mehhatroonikute, inseneride, metsamasinajuhtide, õdede, hooldajate, füsioterapeutide, psühholoogide ning äri- ja andmeanalüütikute järele. Liiga vähe lõpetab kõrgkooli süsteemianalüütikuid, tarkvara arendajaid, insenere, aga ka logopeede. Oskustöötajatest koolitatakse liiga vähe torulukkseppi, puuseppi, mehhatroonikuid ja masinate operaatoreid, aga ka puidutöötlejaid ja harvesterijuhte.

Tööjõuvajaduse ning kutse- ja kõrghariduse lõpetajate võrdlusest selgus, et erialast tööd ei pruugi jätkuda kõigile mootorsõidukite remontimist õppinud noortele ega ka rätsepatele, sotsiaaltöötajatele ja lihtsama raamatupidamistöö tegijatele. Aedniku, pagari, koka, poemüüja, masinõmbleja ja keevitaja erialadel lõpetajaid küll jagub, kuid kahjuks ei siirdu nad valdkonna ettevõtetesse tööle. Näiteks inseneride, masinaehitustehnikute, puidutöötlejate, ehituse töödejuhatajate ning tarkvara ja rakenduste arendajate puudust tõdeti nii praegu kui ka tulevikus, samuti oleks olemasolevatel töötajatel vaja oma oskusi täiendada.

Praegu puuduolevate töötajate nimekirjas on kõige rohkem oskus- ja lihttööga seonduvaid ametimehi, näiteks kokad, veoautojuhid, kassapidajad, hooldustöötajad. Nendel ametitel töötamine tähendab samas kas väikest palka, mittestandardset tööaega või keerulisi töötingimusi. Tööandjate suutmatus maksta soovitavat palka või sobimatud töötingimused on seega sageli tööjõupuuduse tegelik põhjus.

Lihtne on öelda, et palgataseme tõstmiseks muutke ärimudeleid, müüge oma toodet või teenust kallimalt, suurendage lisandväärtust ja murdke oma kaubamärkidega uutele eksporditurgudele. Seda on võimalik saavutada ettevõtjate, töötajate ja riigi koostöös. Oluline on nii ettevõtjate ja juhtide ideed ja nutikus kui ka head juhtimisoskused. Samuti ettevõtjate ja töötajate usk enesesse, valmisolek juurde õppida ja julgus ebaõnnestuda. Üha enam peaks levima mõtteviis, et ettevõtja ja töövõtja on partnerid. Ka riik saab rohkem panustada, olles üha enam partner ühiste eesmärkide poole liikumisel.