Majandusõppejõud hoiatab pensionifondide kehvade tootluste eest

“Ühe protsendipunktilise intressimäärade tõusu korral langeb 5-aastase Saksamaa riigi võlakirja väärtus turul pea viis protsenti. Seega toob Euroopa Keskpanga intressimäärade tõus Eesti pensionifondide võlakirjainvesteeringutele kaasa kaotusi“ ütles Liivamägi ja lisas, et kui eelnevad 18 aastat võis võlakirju nimetada riskivabaks tootluseks, siis 0-protsendilise intressimäära keskkonnas on võlakirjad ühtäkki muutunud tootlusevabaks riskiks.

Lisaks söövad investeeringu tootlust fondihalduri tasud. Liivamäe sõnul ilmestab olukorda hästi finantsmaailmas kehtiv ütlus, et finantsinvesteeringutest võib teenida, aga võib ka mitte teenida tulu, kuid fondihalduri teenustasu tuleb kindlasti maksta. “Minule, kui pensionifondi raha kogujale, on majanduslikult ebaatraktiivne paigutada raha negatiivse reaaltootlusega finantsinstrumentidesse ning selle eest maksta veel lisaks teenustasu,” rääkis Liivamägi.

Mainori ja Taltechi vanemlektori sõnul on keeruline teha etteheiteid pensionifondide halduritele, kuna nad järgivad neile ette kirjutatud seadusi. “Riik kohustab varahaldureid kapitali võlakirjadesse paigutama, isegi kui see on praeguses makromajanduse olukorras ebaatraktiivne investeering,” mainis Liivamägi.

“Kuna finantsturud on pidevas muutumises ning pensionifondide süsteemi loomisel ei suutnud riik ette näha olukorda, kus investeerimisjärku väljakirjadesse investeerimisel võib teenida negatiivset tootlust, siis tuleks üle vaadata pensionifondide varade investeerimisel kehtivad piirangud ning vajadusel neid vastavalt tänasele turuolukorrale muuta.“

“Ühe lahendusena võiks riik muuta seadust ning võimaldada varahalduritel paindlikumalt investeerida. Kui võlakirjad on tänases makromajanduse tsüklis negatiivse reaaltootlusega, siis võiks fondihalduril olla paindlikumad võimalused teistesse varaklassidesse investeerimisel,” ütles Liivamägi.

„Lisaks eelnevale on väga oluline pensionifondidesse raha kogujate finantsteadlikkuse tõstmine ning ootuste juhtimine,“ leiab Liivamägi.

„Kui inimesed on otsustanud koguda oma pensionit konservatiivsetesse pensionifondidesse, siis on neil ebamõistlik tänases makromajanduse keskkonnas oodata nendelt fondidelt positiivset reaaltootlust, kuna pensionifondis olevate võlakirjade tootlus paratamatult jääb alla inflatsioonile. Pensionikogujatele võiks selgitada, et millistesse finantsinstrumentidesse erinevad pensionifondid investeerivad ning milline on erinevate fondide riski ja tootluse ootus. Finantsturgudel kehtib põhimõte, et kõrgema tootluse teenimiseks on vaja võtta kõrgemat riski. Kui pensionkoguja soovib saada kõrgemat tootlust, siis paratamatult peab ta aktsepteerima ka kõrgemat riski,“ leidis Liivamägi.