Dansket ootavaid trahve on keeruline aimata

Kui ettevõtte, iseäranis aga panga nime Google’i otsingusse löömisel ei tule esimeseks vastuseks selle veebileht ega isegi Vikipeedia artikkel, vaid viimased asutuse kohta avaldatud uudised, siis on tõenäoliselt midagi väga-väga valesti. Nädala alguses oli Danske Bank just selline pank, praeguseks on olukord veidi maha rahunenud.

Dansket ei ähvarda oht ainult kodumaalt ja Eestist, kus on algatatud kriminaalasi. Skandaali mõõtmetest annab aimu ehk see, et kahtlastes tehingutes on kasutatud 32 valuutat. Nendega on seotud Briti Neitsisaartel, Küprosel ja Seišellidel registreeritud ettevõtted ning kunded Aserbaidžaanist, Ukrainast ja Venemaalt. Nii on keeruline aimata, ega kuskilt üllatavast kandist või tulla järgmine hoop.

Mis siis saab, kui Danske peaks USA õigussüsteemi veski vahele sattuma, on juba keerulisem hinnata. Danskel pole küll USAs pangalitsentsi, kuid pank on välja andnud dollarivõlakirju ja osa läbi Eesti käinud tehingutest arveldati dollarites, mis viib need ameeriklaste huviorbiiti. Karistuseks võib olla dollarite kättesaadavuse piiramine või rahatrahv. Üldiselt pole USA võimud teinud trahve, mis rahandusasutuse olemasolu ohtu seaks. ING puhul aga lõpetasid nad üldse oma uurimise, kui pank Hollandi regulaatoriga kokkuleppele jõudis.

Investeerimispanga Goldman Sachs hinnangul suudab Danske Bank tasuda kuni 2 miljardi euro eest trahve, ilma et panga poolt endale seatud kapitaliseerituse eesmärgid ohtu satuks. Kui aga trahvid peaks tõepoolest ulatuma 7 miljardi euro kanti, siis oleks panga omakapitalis tõsine auk, mis tuleks kuidagi täita, kas turult raha juurde kogudes või selle ebaõnnestumisel keskpanga või isegi valitsuse poole pöördudes.

Taani finantsjärelevalve ametnikud armastavad küll rääkida, kuidas nad ei kavatse enam kunagi kasutada riigi raha mõne panga päästmisel, kuid maa suurima rahandusasutuse hättasattumisel peaksid nad ilmselt oma sõnu sööma hakkama.

Danske häda tähendaks tõsisemat jama mitte ainult Taani, vaid kogu Põhjamaade pangandusele, mille üks väike jätk on ka Eesti. Kuna siinsed pangad koguvad suure osa rahast pandikirju müües, sõltuvad need oluliselt maailmaturu armust, mis võib kiiresti kaduda. See tekitaks aga kaose juba kogu piirkonna panganduses. Ent tegelikult pole praeguseni välja käidud trahviprognoosid siiski nii suured, et midagi sedavõrd hullu kuigi tõenäoline oleks,

Agentuur Moody’s ei näe põhjust, miks Taani riigi AAA-taseme krediidireitingut langetada. Teine agentuur S&P on pessimistlikum ja teatas, et juba ainuüksi skandaali ulatus seab Taani reitingu ohtu. Muidugi, kümne aasta tagune kogemus väidab, et reitinguagentuuride hinnangutega polnud tollal suurt midagi peale hakata, kui tulevikku ette näha püüdsid.

Ühed on igatahes korraliku nuhtluse juba kätte saanud – Danske Banki aktsionärid. Pankadest on tänavu rohkem langenud vaid Deutsche Banki aktsia.