Tööandjate manifesti peamised sõnumid 2018

Eestil läheb praegu hästi – maksud laekuvad (v.a need, mis laekuvad Lätti), palgad kasvavad, start-up-skeene on popp (põhjusega), elu tundub kui lill. Kuid samal ajal tehakse uusi investeeringuid vähe (nii siseriiklikke kui ka välisinvesteeringuid), töötajaid ei jätku, õpetajaid (eriti noori) ei jätku, Haigekassal terendab ees suur puudujääk, ettevõtjate kasumlikkus langeb majandusbuumist hoolimata, innovatsiooni panustamine ei kasva. Ka uusi projekte ei tule, sest kardetakse tselluloositehase saatust. Kõigele vastu olijate armee kasvab ja poliitikud kardavad neid. Ilma arendusprojektideta me aga mandume. On ainult aja küsimus, millal saabub uus majanduskriis. Tulemata ta ei jää. Kas me oleme selleks valmis?

Meil läheb tegelikult hästi tänu välisturgudele ja tööjõukriisile (paradoks). Kumbki ei kesta igavesti. Samas pole me oma konkurentsivõime huvides suurt midagi teinud. Elu on nagu kolmes põrsakeses, kus ehitame maja, mille suurem kriis meie pealt varsti ära puhub.

Selle asemel, et Eestit konserveerida, tuleks panustada meie loodusvarade uurimisse, teaduskoolkondade loomisse ja arendamisse ning püsida maailma tipus kõrgtehnoloogilise ja keskkonnasäästliku tööstusega. Selle asemel püüame me aga kinnisilmi mitte midagi tehes oma juurikast kinni hoida ja anda maailmale sõnumit: "Ärge segage meid!" Tasa sõudmise metafoor maailmas konkurentsis püsimiseks ei sobi. Kui liiga pikalt sõuad, mädanevad mõlad ära. Ettepanek riigile: panustada teaduskoolkondade loomisse ja arendamisse ning loodusvarade uuenduslikku ja säästlikku kasutamisse. Soovitus tööandjatele: eesmärgistage oma ettevõtete arendustegevus ja panustage sellesse märksa rohkem kui seni.

Heaolu ei kasva selle pidevast ümberjaotamisest. Heaolu kasvu eeldused on hea haridus ja oskused ning neile toetuv innovatsioon ja majandusareng. Ebavõrdsust ei pea meeleheitlikult likvideerima, see kasvab niikuinii koos tehnoloogia arenguga. Vaja on olla ebavõrdsuse võitjate poolel ja see ei sõltu tänapäeval enam kapitalist, vaid teadmistest. Me peame tõstma õpetajate palga nelja aastaga vähemalt 1,5kordseks Eesti keskmise palgaga võrreldes, sest Eesti inimeste tuleviku kõige suuremad määrajad on nende teadmised ja oskused.

Peame seadma oma rahvaarvu ja inimesed ning nende kestliku arengu kõigest muust ülimuslikuks. Riik ei jäta kedagi maha, aga ta ei tohi soodustada ka õpitud abituse teket. Suurim vastutus muutuste eest lasub eelkõige töötajatel endil. Inimeste tulevikuväljavaated sõltuvad enim nende haridusest ja õpioskustest. Ettepanek tööandjatele: panustage oma töötajate tervisesse sportimisvõimaluste, tervisekontrolli, tervist hoidvate töötingimuste ja vajaduse korral ravivõimaluste pakkumise kaudu. See tasub end ära. Ettepanek riigile: ärge karistage maksudega tööandjaid, kes panustavad oma töötajate tervisesse.