Me väärindame puitu liiga vähe

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist varises kokku nii mõnigi tehas. Nõukogude ajal ei olnud selle sektori tehaste prioriteediks toote tippkvaliteet, parim võimalik tehnoloogia ega ka kulutõhusus ja keskkonnanormid sarnaselt Euroopaga. Peale Balti riikide iseseisvumist jäid paberi- ja tselluloositehastest alles üksikud. Tänasel päeval toodab Baltikum kokku aastas ca 200 000 tonni paberitooteid ja 170 000 tonni puitmassi.

Baltikumi suurim paberimasin asub Klaipedas, mille tootmismaht on ca 120 000 tonni aastas ja tooraineks vanapaber. Kõik see kokku esindab alla 10% Baltikumi paberitoodete tarbimisest ja alla 3% langetatavast metsamahust.

Skandinaavias esindab tselluloositööstus üle 60% langetatavast metsamahust ja paberi tootmismaht ületab kodupiirkonna tarbimist.

Baltikumi alles jäänud paberi- ja puitmassitehased on viimasel kahel aastakümnel pidevalt investeerinud oma tootmisesse. Hoolimata sellest ei ole tootmismahu tõus olnud väga suur.

Viimase aastakümne suurim muutus on olnud puitmassitehase käivitamine Kundas aastal 2006. Just puitmassi sektoris on AS Estonian Cell arvestatav tootja – suurim Euroopa turule lehtpuidu puitmassi tarnija. Paberitoodete esindajad ei ole oma tootesektorites märgatava turuosaga, kuid siiski eristab turul neid oma nišši spetsialiseerumine.

Baltikumi alles jäänud paberitootjad on valdavalt pakenditoodete sektoris, kus turg on Baltikumi tootmismahtu arvestades põhjatu.

Maailma paberi- ja tselluloositurg on viimasel aastakümnel kasvanud ca 2% aastas, mõnel aastal ka pisut rohkem.

On tõsi, et Aasia kasv on kompenseerinud Euroopa ja Põhja-Ameerika kerget tarbimise vähenemist, kuid ka lääne ühiskonnas on viimastel aastatel tarbimismaht hakanud stabiliseeruma.

E-kaubandus on kaasa toonud kartongitoodetest tehtud pakkematerjalide tarbimise hüppelise kasvu. Arengumaades kasvab kiiresti hügieenitoodete tarbimine. Üle maailma kasvab tselluloosi alaliikide kasutus rõivatööstuse tooraineks.