Ebaõigluse vastu

Kohtuasju, mis näitavad, et suhted aktsionäride vahel vajavad paremat reguleerimist, on aastate jooksul olnud sadu. Ettepanek selliste olukordade lahendamiseks vastavalt praegusele õiguslikule raamistikule (näiteks) aktsionäride lepinguga, peab kahjuks paigutama rubriiki "Hilja, peremees, hilja". Kui suhted on juba käest ära, siis sellist lepingut enamasti ei sünni. Ja turul oma aktsiaid sellises konfliktsete suhetega ettevõttes müües on võimalik saada ainult murdosa nende õiglasest väärtusest.

Probleem ja ebaõiglus aktsionäride omavahelistes suhetes on olemas ja ilma seadusandja abita see jääbki püsima. Kui me lahendame olukorra sarnaselt Saksamaa või Soomega, siis vähemalt viimase puhul tundub kohvijoomisega (2017. aastal mõnedel andmetel maailma suurimad kohvitarbijad) asjad täitsa hästi olevat. Eelnõus esitatud ettepanekud, mille peale "Rõivase ettevõtjast sõber" ja teised arvamusliidrid üllatunud nägu teevad, on sisuliselt samade puuduste lahendamisele suunatud, millede olemasolule juhtis tähelepanu ka justiitsministeeriumi ühinguõiguse revisjoni töögrupp (kuhu kuuluvad sisuliselt kõik Eesti ühinguõiguse eksperdid, vt siit). Hinnangu aluseks on väga ulatuslik rahvusvaheline õigusvõrdlev analüüs ning Eesti kohtupraktika analüüs. Seega väita, et tegemist on mingi analüüsimata ja ainulaadse lahendusega, on vale. Nendele probleemidele on tähelepanu juhitud ka sisuliselt ainukeses eestikeelses ühinguõiguse käsiraamatus.

Sarnaseid ettepanekuid on esitatud alates äriseadustiku kehtestamisest peale juba korduvalt, kuid need on jäänud kehtestamata eelkõige kaubandus-tööstuskoja väga tugeva vastuseisu tõttu. Mh erakondade rahastamise süsteemi oskusliku kasutamise abil suurt sõnaõigust omavad suurettevõtjad on selliselt suutnud oma mõnele liidrile vajalikku katust pakkuda ilma tõsisemate argumentidetagi.

Kahjuks pole sugugi võimatu, et isegi praeguse börsiettevõtte Olympic Entertainment Groupi väikeaktsionäre võib tulevikus tabada olukord, kus võimaluse oma omandilt tulu saada on põhiaktsionär keeruliseks muutnud. Väikeaktsionäridel on seega igati põhjust hoida pöialt sellele, et nende õiguskaitse sellistes olukordades oleks Eestiski reguleeritud.