Energilisus nakatab

 

Ja mitte see ei tee neid karismaatiliseks, mida nad ütlevad, vaid see, mida nad teistes esile kutsuvad. Nad ei pruugi olla erilised ekstraverdid ega isegi mitte seltskonna hinged, kuid nad tunnevad end suheldes vabalt. Mida rohkem on selliseid energilisi ja positiivseid inimesi meeskonnas, seda suurem on meeskonna energia ja seda paremad on tulemused. See kehtib nii tootlikkusele kui ka loovusele suunatud meeskondade puhul, nii juhtkonna tasandil kui ka teistel.

Parimate tulemustega meeskonnad ei erine kasinamatest aga mitte ka ainult karismaatiliste ühendajate suurema arvu poolest, vaid neil on ka parem kommunikatsioonimuster. Meeskonna kommunikatsioonimustri kujundavad meeskonna energia, sidusus ja uurivus. Neid elemente on USA teadlased Alex Pentland  ja Benjamin Waber hinnanud meeskonnaliikmete rinnasildis paiknevate sotsiaalsete sensoritega, mis registreerivad meeskonnaliikmete liikumise, kõne, näost näkku infovahetuse, asukoha jms parameetreid. Nii saadakse teada, milline on meeskonna energia ja kuidas see jaguneb meeskonnaliikmete vahel.

Meeskonna energia on seda suurem, mida sagedamini kõik meeskonnaliikmed omavahel infot vahetavad ja mida suurema kasuteguriga seda tehakse. Suurima kasuteguriga on silmast silma kohtumised, järgmisel kohal on telefoni- ja videokonverentsid ning kõige väiksema kasuteguriga on kirjavahetus. Seega, mida rohkem meeskonnaliikmed üksteisega kohtuvad, seda parem. Kuna videokonverentside kasutegur langeb osalejate arvu kasvades, on parem neid pidada väiksema osalejatega. Peale tulemuslikkuse ennustab meeskonna energia väga hästi (90% tõenäosusega) ka meeskonna loovust.

Kõik räägivad kõigiga

Meeskonna sidusus on seda suurem, mida võrdsem on infovahetus meeskonnaliikmete vahel. Ideaalis tähendab see seda, et kõik vahetavad infot kõigiga ja teevad seda võrdse sageduse ja kasuteguriga. Sidususe suurenedes paranevad meeskonna tulemused ja rahulolu. Näiteks on selgunud, et sidusamate meeskondade investeerimisotsused on suurema tasuvusega. Samuti see, et sidusamas meeskonnas räägivad kõik meeskonnaliikmed omavahel rohkem ja seetõttu on nad usaldavamad ja rahulolevamad ning vähem stressis. 

Huvitav on see, et parimates meeskondades suhtlevad meeskonnaliikmed omavahel mitteametlikult umbes 50% ajast ja selle osakaal suureneb meeskonna tulemuslikkuse kasvades. Vaba suhtlemine vähendab ka tööstressi, kuna võimaldab oma muredest rääkida ja saada teistelt tuge Nii on igati mõistlik suurendada vaba suhtlemise võimalusi meeskonnaliikmete vahel.

Parimad meeskonnad on regulaarses infovahetuses teiste meeskondadega, kusjuures sellise suhtlemisega on haaratud võrdselt kõik meeskonnaliikmed. Nad koguvad uurimisretkedel värsket infot, uusi ideid ja edukaid praktikaid. Kuna infovahetus teiste meeskondadega nõuab aega ja energiat, väheneb sel puhul meeskonnaliikmete omavaheline infovahetus. See on aga vajalik ohver, kuna kasu on suur – see suurendab märkimisväärselt meeskonna innovaatilisust ja tulemuslikkust. Sellised uurimisretked toimuvad ka vaba suhtlemise vormis.

Kuna meeskonna tulemused on seda paremad, mida rohkem on meeskonnas energilisi ja positiivseid inimesi, tasub meeskonnaliikmete valikul sellega arvestada. Ja kuna kõik algab juhist, peab esitaks tema ise olema piisavalt karismaatiline. See loob eeldused köita ka teisi energilisi inimesi. Legendaarne Jack Welch värbas ja edutas ainult selliseid juhte, kes olid energilised ja suutsid teisi energiseerida. Nii Warren Buffett kui ka Masayoshi Son hindavad investeerimisotsuste tegemisel muu hulgas ka ettevõtte juhi energilisust.