Riik sõltub järjest rohkem erakapitalist

Kümne aastaga on lisandväärtuse poolest liidrikohta oluliselt tugevdanud töötlev tööstus, kus on kadunud ligi 15 000 töötajat. Sellele vaatamata loovad töötleva tööstuse ettevõtted ligi 20 protsenti rohkem lisandväärtust kui kümnend varem. Lisaks väärib märkimist veel kahe sektori kasv, mis esindavad teenusmajanduse valdkonda. Esiteks kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse mõju on kasvanud ligi 6 protsenti rohkem kui eelmisel kümnendil. Teiseks, IKT sektor loob varasema perioodiga võrreldes 7 protsenti rohkem lisandväärtust. Nii on Eesti majanduse baas täna oluliselt laiapõhjalisem kui 10 aastat tagasi ja suudame tõenäoliselt paremini taluda väliskeskkonnast tulenevaid tagasilööke. Väikese ja avatud majanduse puhul on võimalikult suur mitmekesisus parim omadus, mida soovida.

Oluline järeldus joonistub välja tegevusalades, mis on viimasel kümnendil enim parandanud lisandväärtust töötaja kohta. Energeetika valdkonnas on kasv 132 protsenti, mäetööstuse puhul 97 protsenti, põllu- ja metsamajanduse puhul 82 protsenti ning töötleva tööstuse puhul 32 protsenti. Ühiseks nimetajaks on siin suur investeeringute tase. Loetletud valdkondadesse on viimasel aastakümnel rohkelt investeeritud – sealhulgas Euroopa Liidu raha – ning need on tõstnud tootlikkust. Seega on eelmise kümnendi majanduse märksõnadeks investeeringute positiivne mõju kapitalimahukatele sektoritele ning teenusmajanduse vaikne tõus.

Uue kümnendi märksõna: vananemine ja teenused

Enne uue kümnendini jõudmist tuleb ära mainida veel üks oluline trend. Selleks peatume korraks 2002. aastal, mil käivitati kogumispensioni süsteem. Kui kümme aastat tagasi, 2007. aastal oli pensionifondide varade maht veel suhteliselt väike ehk 474 miljonit eurot, siis tänaseks on kogutud varade maht jõudnud 3,7 miljardi euroni, mis tähendab dekaadiga seitsmekordset kasvu. Eestis tegutsevad pensionifondid on asunud viimastel aastatel aina jõulisemalt Eestisse investeerima. Varem oli üheks probleemiks kindlasti investeerimisvõimaluste vähesus ja regulatiivsed piirangud, kuid tänaseks on seis paranenud. Pensionifondid on hakanud investeerima esialgu läbi erakapitali fondide ning nüüd ka läbi ettevõtete võlakirjade ja aktsiate otse Eesti majandusse.

Pensionifondide panus ühiskonda on oluline, arvestades tuleviku väljakutseid. Meid ootab ees demograafiline kriis. Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi on 2028. aastal Eestis tööealisi ehk 20-69aastaseid 74 000 võrra vähem kui täna. Suureneb pensioniealiste hulk. Kõige enam väheneb 20-39aastaste inimeste arv – neid on 2028. aastaks ligi 20 protsenti vähem kui täna. Tööjõud vananeb ja väheneb kiiresti. Nii väheneb Eesti atraktiivsus ning ka välisinvesteeringute huvi meie majanduse vastu. Ilmselt tuleb meil sellega teatud määral leppida, sest sedavõrd jõulist sisserände või sündivuse kasvu, mis demograafilist kriisi täielikult tasandada suudaks, on keeruline ette kujutada. Kuid lahenduste leidmine eeldab siiski poliitilisi kompromisse.

Trendid näitavad, et tootmiskeskne töö on aina enam asendumas teenuskeskse mudeliga. Ettevõtte suurim, kuid ka kalleim vara on haritud spetsialist. Efektiivsuse kasvu võib saavutada läbi tootmistehnoloogiate moderniseerimise ja automatiseerimise, mis eeldavad nende samade haritud inimeste panust ja uusi investeeringuid Eesti ettevõtete poolt. Nii peaks Eesti riik seisma hea selle eest, et suurendada nii noorema kui vanema põlvkonna tööhõive oskuseid, väärtustada osalise tööajaga tööd ning viia tööseadusandlus vastavusse paindliku tööaja mudeliga. See oleks parim, mida riik saaks ettevõtjatele teha.

Kõige suurem väljakutse seisneb aga tööjõu maksustamise loogika üle vaatamises. Keskmisest kõrgemat töötaja sissetulekut tuleb soosida, mitte maksudega karistada. Ettevõtjal on vaja pikemat head perspektiivi, et ta investeeriks haritud töötajatesse või automatiseerimisse meie väikeses Eesti majandusruumis.

Erakapitali läbimurre on hädavajalik