Saiakesi müüme ainult kõhnadele

Oletagem, et tööjõupuudus jaemüügis on viinud selleni, et rõiva-, mööbli- ja tehnikakaubandus on kolinud täies mahus internetti. Kuna tööealiste ja -võimeliste eestimaalaste arv on tugevas langustrendis, kuid välistööjõu kvoodid saavad endiselt täis juba jaanuari teiseks nädalaks, siis puudu pole mitte ainult eesti keelt oskavatest teenindajatest, vaid ka teenindavast personalist nagu koristajad, laotöölised, autojuhid jt. Osad kaubanduskeskused on seetõttu täiesti tühjad, teistes tegutsevad jagamismajanduse keskused koos kirbuturgude ja supiköökidega.

Toidu- ja esmatarbekaupade kauplused sarnanevad aga labürintidele, sest lisaks alkoholile ja tubakale on betoonseinaga muudest kaupadest eraldatud ka kõik muu vähegi ebatervislik nagu rasvane liha, suhkrurikkad maiustused, kooresed piimatooted, kofeiinist pungil tee ja kohv jne. Saiakesteni pääseb vaid täiskasvanud inimene ID-kaardi esitamisel ja pärast kohustuslikku ülekaalumist. Kuna hooaja- ja impulsstoodete väljapanekud on keelatud ning paljud tootegrupid on tugevate piirangute all, siis lookleb supermarketi pikkades valgetes koridorides pidev järjekord, et pääseda ühte või teise osakonda tooteid valima.

Inimeste asemel masinad

Jätame valikuvabaduse alles

Kui ülaltoodu tundub ulmena või hullumeelse fantaasiana, siis pean tunnistama, et kõik need ideed on nopitud erinevate ministeeriumite poolt koostatud seaduseelnõudest ja sotsiaalministeeriumi poolt ettevalmistatavast „Toitumise ja liikumise rohelisest raamatust“.

Mina isiklikult pooldan, et inimestele jääks siiski valikuvabadus. Meie riigi ajalugu on täis näiteid, kus jõuga piiramine on kaasa toonud hoopis vastupidise efekti.Loodan siiralt, et mu fantaasia jaekaubanduse tuleviku osas ei saa kunagi tõeks.