E-arvetele tasub üle minna

E-arvete rändlusturu avamine võib meid viia olukorda, kus erasektor saab omavahelises ja ka riigiga arveldamises e-arvetele üle minna ilma seaduseandja sunnita, vabatahtlikult. Selleks on vaja ainult turuosaliste head tahet kaheosalise plaani elluviimisel.

Esiteks peaksid raamatupidamistarkvarad aktiveerima e-arvete rändluse kõigile tarkvara kasutajatele. Majanduskomisjonis peetud lahingute järel avas riik e-arvete rändlusturu e-arveldaja platvormil ja iga raamatupidamistarkvara saab sõlmida e-arvete saatmiseks ja vastuvõtmiseks kokkuleppe e-arveldajaga.

E-arveldaja pakutav e-arvete rändlusteenus maksab ettevõttele 50 senti kuus – sellise hinnaga sai eelmisel aastal saata operaatori võrgust vaid ühe e-arve! Poliitilise otsusega on e-arvetele ülemineku kiirendamiseks võimalik ka see madal kuutasu eemaldada.

Väike juriidiline pidur on küll juhatuse liikmelt nõutav e-arvete aktiveerimise kinnitus äriregistris, kuid piisava arvu meeldetuletuste peale saab selle kinnituse tarkvara kasutajalt kätte. Riigil on võimalik ka seda regulatsiooni ülemineku lihtsustamiseks leevendada.

Teise sammuna peaksid majandustarkvarad edaspidi müügiarve koostamisel automaatselt äriregistrist arve saaja registrikoodi alusel kontrollima tema e-arvete vastuvõtu võimekust.

Selline võimalus tekkis 1. veebruaril 2017, varem vahetasid operaatorid e-arveid vastuvõtvate ettevõtete andmeid omavahel Exceli failiga. Juhul kui juhatuse liige on oma kinnituse andnud äriregistris, saab ostjale müügiarve saata masinloetava e-arvena otse raamatupidamistarkvarasse.

Milline on aga selle masinloetavatele e-arvetele ülemineku laiem tähendus ja tähtsus Eesti jaoks? Kutsekoja koostatud arvestusala 2016. aasta raporti kohaselt on Eestis arvestuslalal hõivatud 22 600 inimest. See on 3,4% tööga hõivatud elanikkonnast.

Masinloetavatele e-arvetele üleminek nii era- kui ka avalikus sektoris võimaldab tõhusama töökorralduse saavutamisel vabastada tuhandeid töökäsi, mida Eesti majandus praegu hädasti vajab.