Ärtuemand loob ja lammutab

Regulatsioonide mõju

Järgmise aasta algusest jõustuv uus EL-i maksetedirektiiv avab senist pigem suletud pangandusmaastikku ja samuti suhteliselt monopoliseeritud kliendi-panga suhet ka kolmandatele osapooltele. Selle tulemusena on juba tekkinud ja tekib rida tehnoloogiaettevõtteid, mis loovad uusi huvitavaid finantsteenuste lahendusi.

Selle üle võib vaielda, kas on õige seaduseandja poolt innovatsiooni peale suruda, kuid maksete direktiivil on selgelt positiivne mõju pangandussüsteemi avanemisele Euroopas. Samas pakun välja, et kahel regulatsioonil – uuel finantsinstrumentide turgude direktiivil (MiFID II) ja admekaitsemäärusel (GDPR) – on finantstehnoloogia turule ootamatud mõjud. Nende regulatsioonidega luuakse uutele tulijatele suurepärased võimalused traditsiooniliste pankade agoonia kaudu.

Näiteid regulatsioonide äraspidi pöördunud mõjust ei pea kaugelt otsima. Igapäevast pangateenust, kaardimakseid, puudutab 2015. aasta lõpust EL-is kehtiv maksimumpiir ristkasutustasudele. Regulaatori eesmärk oli peamiselt kaardimaksete odavamaks muutmine. Miskipärast uskus regulaator, et kaardimaksete turul turumajandus ja konkurents ei toimi ja ristkasutustasud on põhjendamatult kõrged. Täna, kaks aasta hiljem võiks vaadata tulemustele otsa – ristkasutustasu ja kaardimakse töötlemise otsene kulu on tõepoolest madalam, vähemalt kaupmeeste vaatenurgast. Vaadates Eesti pankade hinnakirjasid tõusid aga pangakaartide kuutasud lõpptarbija jaoks toru teises otsas. Ja see kindlasti eesmärk ei olnud.

Peast ilma jääda ei taha keegi

Nüüd jõuamegi Ärtuemandani. Kasutajamugavuse kõrval on teiseks peamiseks finantstehnoloogia arengu veduriks juriidiline arbitraaž. Pangad soovivad kuhjuvaid reegleid korrektselt täita, et vältida oma peast ilmajäämist.

Eelpool mainitud MiFID II üllas eesmärk on investorkaitse ja keerukate investeerimisteenuste läbipaistvuse parandamine. Reaalsus on see, et tulenevalt nõuete keerukusest ja mahust, on regulatsiooni otsene mõju hoopis investeerimistoodete valiku vähenemine. Eriti jaeinvestori jaoks. Olukorras, kus crowdfunding ja krüptoraha (reguleerimata valdkond) investorite hulk kasvab, tundub MiFID II destruktiivne.

Andmekaitse määrus GDPR, mis sätestab kliendi isikuandmete käitlemise, säilitamise ja hoidmise printsiibid, loob aga head võimalused täiesti uuteks tehnoloogilisteks lahendusteks, mida fintech ( ja nn regtech) ettevõtted saavad turuosalistele pakkuda. Kohtusin hiljuti ühe tehnoloogiaettevõttega, mille peamiseks tooteks on pakkuda suurkorporatsioonidele teenust, mis lahendab peamised andemakaitse määrusega kaasnevad mured. Kuna tehniliselt on see huvitav väljakutse, eeldan, et selles juriidiliste nõuete täitmise valdkonnas on uute teenuste kasv meeletu, mis omalt poolt annab tugeva panuse fintech sektori kasvule.