Kuidas valida presidenti?

Tänu justiitsminister Urmas Reinsalu 4. oktoobri pöördumisele riigikogu esimehe poole on presidendi valimiskorra muutmine liikumas kirgede faasist pragmaatiliste arutelude faasi ning seda tuleb igati tervitada.

Otse või riigikogus?

Kuna presidendi tähtsus on suurem tema tegelikust rollist, tuleb olla eriti ettevaatlik, et seda tähtsust ei devalveeritaks. Valimiste läbikukutamine seaduslünkade ärakasutamise teel on selgelt põhiseaduse autoriteedile kindaviskamine. Põhiseaduslike institutsioonide devalveerimine poliitikute endi poolt on riigiõiguslikust vaatevinklist hukatuslik, sest selline toimimine aina süvendab rahva võõrandumist võimust ja vastupidi. Seetõttu pole ka mingit mõtet pärast eri esinduskogude valimisi hädaldada, et valimisaktiivsus on madal. Selle tingib peavoolu poliitiliselt korrektse retoorika sisutus ja hambutus ühelt poolt ja põhiseaduslike institutsioonide moodustamise ja toimimise diskrediteerimine teiselt poolt.

Presidendi valimiskorralduse teemal on iseseisvuse taastamisest alates võidelnud kaks kontseptsiooni – parlamentaarne valimine ja rahva poolt otsevalimine. Põhiseaduse ettevalmistamise ajal olin presidendi otsevalimiste toetaja. President Lennart Meri viimase põhiseadusinitsiatiivi ettevalmistamise ajal aga muutsin meelt. Seda eeskätt riigiõiguslikel kaalutlustel, kuna otsevalimistel saadud presidendimandaat on disproportsionaalselt liiga tugev võrreldes põhiseaduses ette nähtud presidendi pädevuskataloogiga.

Hoolimata minu või teiste üksikute inimeste meelemuutustest (Siim Kallas näiteks on asunud toetama presidendi otsevalimist), jääb tõsiasjaks, et suur osa rahvast soovib presidendi otsevalimisi. Ometi ei ole see aga kõige sobilikum versioon Eesti riigi parlamentaarse mudeli edendamiseks. Mida siis teha? Poliitikas on vastus sellisele küsimusele väga lihtne: tuleb leida poliitiliselt mõistuspärane ja õiguslikult talutav kompromiss. Hoopis raskem on aga seda lihtsat vastust ellu rakendada.

Lepitav kesktee

Tundub, et minister Reinsalu 4. oktoobri initsiatiivis on leitud selline kompromiss, kus presidendi valimine antakse algusest lõpuni valimiskogu pädevusse. Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest. Selline samm peaks omakorda veidi lepitama presidendi valimiste parlamentaarset ja otsevalimiste koolkonda. Igati tervitatav on ka valimiste protseduuri reguleerimine selliselt, et valimiste viimane voor lihtsalt peab lõppema presidendi äravalimisega ning möödunud aastal Estonias etendatud komejant  enam ei korduks.

Küll aga tuleks oluliselt muuta valimiskogu koosseisu kujundamise kontseptsiooni. Reinsalu initsiatiivi kohaselt koosneks valimiskogu 101 riigikogu liikmest ja 422 kohaliku omavalitsuse esindajast. Pole teada, kas sellise proportsiooni väljapakkumine oli kuidagi seotud tollal lähenevate kohalike valimistega. Loodan, et mitte. Igal juhul ei ole paslik ka uue valimissüsteemi kujundamisel liigselt eemalduda põhiseaduse mõttest, et presidendi peaks ära valima riigikogu.