Ära nuta, naerata!

Väärtustega ei kaubelda

Näeme, kuidas sõnades liberaalne Reformierakond on asunud jõuga EKREt parketikõlbulikuks pesema. Nii mõnigi arvaja on kutsunud ka sotse üles EKREga kompromissi tegema. Vabandage, milles see kompromiss seisneks? Nii nagu Venemaal hiljuti jõustunud seadus, et kui mees esimest korda naist peksab ja vigastused ei ole ülemäära suured, ei ole see kuritegu?

See on kategooriaviga, mille on kõige tabavamalt sõnastanud Sten Tamkivi: „Olen avalikus retoorikas näinud üha rohkem vastasseisu, kus rassism ja tolerants oleksid justkui ühe skaala kaks eri otsa, mõlemad ühtmoodi äärmused. Ei ole nii. Kui keegi peksab kodus naist, siis naise mittepeksmine ei ole nn teine äärmus, vaid normaalsus, mida me tegelikult soovime. Ei ole nii, et „tõde on kuskil peksmise ja mittepeksmise vahepeal“.“

Sotsid on kindlal veendumusel, et põhiväärtustega ei mängita ega kaubelda võimule saamise nimel. Ent sotse ei pea valima mitte nuttes, nagu Äripäeva ajakirjanik Juhan Lang oli kahetsusväärselt sunnitud tõdema („Nutan, aga valin sotsid”, Äripäev, 14.08.2017).

Majandus ühiskondlikul padjal

Meie tõekspidamisi tunnustades heitis Äripäev meile ette, justkui ei taipaks me majandusest mõhkugi. Ometi tasuks sellesse süüvida. Sotsiaaldemokraatide majanduspoliitika on tõesti Reformierakonna omast erinev. Nemad arvavad, et maksupoliitika ongi majanduspoliitika. Meie majanduspoliitika keskne tees on väärtusloome, mitte pelgalt olemasolevate piiratud vahendite ümberjagamine.

Usume, et majandus lamab ühiskondlikul padjal. See on kõige laiemalt mõistetud ühiskondlike ressursside (tööjõud, raha, rahvusvahelised sidemed, teadmised, tehnoloogiad, ettevõtlikkus jm) realiseerimine turul. See, kui suur on meie majanduse lisandväärtus, sõltub otseselt eelmainitud ressursside mahust ja ennekõike kvaliteedist. Ühiskondlike ressursside arendamine on iga inimese ja iga ettevõtte ülesanne. Paljudel juhtudel on aga otstarbekas arendada neid ühiselt riigi poolt.

Nüüd, mil meie majandusarengu madalal rippuvad viljad on nopitud, on Eesti majandusedu aluseks aina enam tööjõud, täpsemalt selle kättesaadavus ja kvaliteet. Ka paljuräägitud tootlikkuse kasvatamine digitaalsete lahenduste rakendamise kaudu eeldab kvalifitseeritud ja uute kompetentsidega tööjõudu. Just sellepärast suuname täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid haridusse, just seepärast püüame suurendada naiste, noorte ja eakate tööhõivet. Just sellepärast oleme käivitanud töötavate inimeste koolitamise töötukassas, just seepärast panustame riiklikult teadus- ja arendustegevusse.