- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 2251,29%66 169,77
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,07
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 2251,29%66 169,77
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gaasi tarbimine peabki vähenema
Eesti üks eesmärke võiks olla elektri- ja soojusmajanduses maagaasi tarbimisest loobumine, vaadake Rootsit, soovitab Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.
Eelmisel nädalal ilmus Äripäevas artikkel "Eesti Gaas ja Utilitas jagavad maid", milles Eesti Gaasi esindajad püstitasid rida küsitavaid väiteid energiamajanduse suundumuste, regulatsiooni ning äriliste sammude kohta.
Taastuvenergia, tõhusa koostootmise ja taastuvenergial põhineva kaugkütte eelistamine keskkonda saastavate fossiilallikate asemel on juba aastakümneid olnud Euroopa Liidu keskne poliitika. Eesti Gaasile ei saa seetõttu tulla üllatusena, et juba aastaid kehtivad regulatsioonid ja arengukavad, mis energiamajanduse arengut selliselt suunavadki. Näiteks EL hoonete energiatõhususe direktiiv sätestab, et uued ja olulise renoveerimise läbivad hooned peavad eelistama taastuvenergia kasutamist, koostootmist ja kaugkütet, mis põhineb taastuvenergial.
Direktiivi kohaselt peavad kõik uued hooned, mis valmivad peale 2020. aasta lõppu või läbivad selleks kuupäevaks olulise renoveerimise, olema liginullenergia hooned. See eeldab aga ainult taastuvenergial põhinevate lahenduste kasutamist hoone kütmisel ja jahutamisel. Maagaasiga pole nende nõuete täitmine võimalik. Kõik kohalikud omavalitsused peaksid Tallinna eeskujul ehituslube väljastades nendest põhimõtetest lähtuma ning riigil tuleks jõuliselt tegutseda, et Eesti nõudeid täidaks.
Taastuvenergia tootmise edendamine on mõjunud Eesti riigile positiivselt – energiajulgeolek, uued töökohad, maksutulu, keskkonnakaitse. Vahetu on ka tarbijate kasu. Tarbijad hoiavad tänu tehtud investeeringutele kokku igal aastal kümneid miljoneid eurosid küttearvetelt, sest uued ja moodsad katlamajad kasutavad kallima kütteõli ja maagaasi asemel kohalikke kütuseid, mis pakuvad lisaks ka hinnastabiilsust. Hakkepuidukatlamajade käivitamisega on soojuse piirhinnad langenud 20–30%.
Raha läheb Venemaale
Maagaasi tarbimine on vähenenud 300 miljonit m3 (40%). Säästetud raha, mida on kümned miljonid eurod aastas, jääb Eesti majandusse, mitte ei lähe Venemaale. Hoolimata Eesti Gaasi retoorikast on Eestis tarbitavast gaasist 95% jätkuvalt Vene päritolu ning meie vastupanuvõimekus äkilistele Venemaa gaasitarnete katkestustele jätkuvalt nõrk.
Eesti energiapoliitika üks eesmärke võiks olla elektri- ja soojusmajanduses maagaasi tarbimisest loobumine. Tegu on keskkonda saastava fossiilkütusega, mida meil tuleb riiki sisse osta. Rootsi ajab sisuliselt läbi ilma maagaasita, sest pole riiki katvat maagaasitaristut. Suur osa soojusenergiast toodetakse taastuvatest allikatest, põhiliselt bioenergiast. Investeeringutoetused aitavad bioenergia kasutamist suurendada. Bioenergia kasutamine on maksuvaba, kütteõlil ja maagaasil on kõrged aktsiisimäärad.
Rootsi näide on ühtaegu inspireeriv ja suunda näitav. Läbimõeldud ambitsioonikas lähenemine on riigist teinud globaalse haardega gigandi energiasäästu ja taastuvenergialahenduste pakkujana. Kodumaine ja puhas energiatootmine loob töökohti, lisandväärtust ning vähendab meie sõltuvust energiakandjate impordist.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele