Mailis Repsi appikarje

Igaühele midagi

Parimaks lahenduseks on märksa parem karjäärinõustamine ja palju laiem skaala valikuid: humanitaargümnaasiumid; tehnikagümnaasiumid; gümnaasiumid, kus õpitakse ja praktiseeritakse teatud eriala, ja muidugi kutsekoolid. Ükski nendest valikutest ei tohi olla tupik. Kutsekoolis peab olema võimalik omandada ka selline üldharidus, mille pärast ei pea piinlikkust tundma. Just see tundub olevat põhjus, miks me ei saa ega saa üle kutsekoolide kehvemast mainest, vaatamata nende erialasele tipptasemele. Ka kutsehariduses peab olema palju enam diferentseeritust. Pole arukas, et nii müüja kui IT-spetsialist õpivad ikka kolm aastat. Keerukamatel erialadel tuleb sisse viia nelja-aastane kutseõpe, mis tagab ka korraliku üldhariduse. Ja kindlasti saab rea erialasid omandada palju kiiremini.

Seega ministri tõstatatud küsimus kõlab minule pigem kui appikarje: „Eestis on õpikohti gümnaasiumites ja kutsekoolides kokku oluliselt rohkem kui sisseastujaid! Ja need täidetakse proportsioonis, mis pole kasulik ei noortele ega ka Eestile tervikuna. Seda on vaja muuta!“

Miks minister valis sellise terava püstituse murekoha esiletoomiseks, seda on raske hinnata. Ju ta hindas, et ilma põhjaliku raputuseta ei ole me võimelised ületama ajaloolist väärkujutelma, et Arno „linnaharidus“ on ikka midagi paremat ja kõrgemat kui Tootsi oma. Vaatamata sellele, mis edasi juhtub ja mis meil elus vajalik on.