Kinnitage rihmad

Möödunud aasta lõpus ootasime käesolevalt aastalt majanduskasvu muutumist laiemapõhjaliseks, mis on euroala ja meie põhjanaabritest kaubanduspartnerite, sh Soome, kiire kasvu taustal käivitunud ootustest märkimisväärselt hoogsamalt. Paranenud ekspordinõudluse ja aktiviseerunud ehitustegevuse taustal on majanduse kasvuhüppesse I poolaastal panustanud enim aga ettevõtete investeeringud. 

Eesti on väike avatud majandus, mille puhul kogueksport moodustab koguni pea 80 protsenti majandusest. Seejuures märkimisväärsed 70 protsenti suure kaaluga töötleva tööstuse toodangust läheb meil ekspordiks. Seega on suur osa majanduse investeeringutest ja ettevõtjate kindlustundest seotud ennekõike eksporditulude (ja tellimuste) väljavaatega. Võib öelda, et dekaadi kõrgeimale tasemele kasvanud euroala ja Eesti majanduskindlustunne teeb juba imet.

 

Rekordiline kasv on seotud ennekõike eksporditurgude paranemise taustal elavnenud investeeringutega (mis sisaldas ka üksikuid suurtehinguid transpordi ja tööstuse harus). Kapitali kogumahutus panustas I poolaastal majanduskasvu koguni 3,8 protsendipunkti SKTst kvartalis, lisades kütust mootorisse. Võrdluseks toetas eratarbimine ja valitsuse lõpptarbimiskulutused majandust vastavalt 0,8% ja 0,05%ga. 

Eraettevõtete kõrval on esimese poolaasta investeeringute kasvuhüppesse jõuliselt panustanud riigiettevõtted (investeerides ligikaudu 137 mln eurot ehk 38,3% aastas). Majanduse kapitali kogumahutus kokku kosus aastaga 470 mln võrra,2,7 mld euroni. Kasvuhüpe ületab ootusi, sellal kui investeeringute maht on aastaid valmistanud pettumust.

Rikkalikule saagile järgneb kehvem

Väliskeskkonna heitlikkus on hoidnud tagasi nii eksporti kui investeeringuid, ning nüüd on paranenud maailma majanduse ja -kaubanduse väljavaade koos tööturu arengutega jõudnud jõuliselt nii ettevõtjate kui kodanike kindlustundesse.

Ettevõtjate tulud pöördusid ekspordinõudluse ja maailmaturu toorainehindade kasvupöörde toel esimesel poolaastal hüppeliselt ligi 9% aastakasvule. Tulude kasvu elavnemine toetab kiire palgakasvu jätkumist, mida veavad ennekõike välisosalusega erasektori ettevõtted. Ei ole üllatus, et suurimad majanduskasvu panustavad harud olid II kvartalis ehitussektori kõrval seotud ekspordiga, nagu energia, mäetööstus aga ka IKT ning transport. Majanduskasv on muutunud laiemapõhjaliseks ning kasvuriskid on ülespoole.    

Eesti majanduse järgmiste aastate väljavaade püsib väliskeskkonna taustal valdavalt positiivne. Hoogustuvad valitsussektori investeeringud saavad tuge ELi struktuurifondi vahenditest.

Ent rikkalikule viljasaagile järgnevad tavaliselt ikka veidi mõõdukamad lõikuspeod. Headel aastatel tasub taaskord midagi reservideks kõrvale panna ja eelistada pigem eksporti toetavaid nutikaid investeeringuid. Siseturu kuumenemisega kaasnev reaalne oht on ennekõike kiire hinnakasvu püsimine ka järgmistel aastatel, mis kärbiks pikemas perspektiivis majanduse konkurentsivõimet. Ehk õnnestub seda vältida? Vajasime kindlasti hädasti kiiremat ekspordi ja erasektori investeeringute kasvu. Purjed on heisatud ja tuleb kiire sõit.