Eesti firmad võtavad positsioone üle

Aastatel 2013–2015 kauba eksport tervikuna vähenes, kuid Eesti päritolu kaupade eksport püsis enam-vähem ühel tasemel. Seetõttu oli ekspordilanguse mõju majandusele neil aastail tagasihoidlikum, kui koguekspordi kahanemine andis alust arvata.

Kui samal ajal ei oleks Eesti toidukaupade eksport Venemaale vastusanktsioonide tõttu kannatanud, vaid jäänuks 2013. aasta tasemele, olnuks kohalikku päritolu ekspordi kasv aastatel 2014 ja 2015 vastavalt ligikaudu 0,5 ja 0,8 protsendipunkti võrra veelgi kiirem. 2016. aastal eksport kasvas, peamiselt küll reekspordi kõikumise mõjul, kuid suurenes ka Eesti päritolu toodete eksport. Eesti päritolu kaupade väljavedu on viimase nelja aasta jooksul kasvanud ligikaudu 3% ja reeksport samal ajal vähenenud umbes 14%. Selle tulemusena on Eesti päritolu ekspordi osakaal kogu kaubaekspordis suurenenud 4 protsendipunkti võrra – 68%-lt 72%-le.

Varasemast analüüsist on teada, et Eesti ettevõtted on aastate jooksul oma rahvusvahelist turuosa kasvatanud peamiselt hinnavälise konkurentsivõime paranemise toel. Järjest suurema osa kaupade kohapeal tootmine loob head tingimused kohalike ettevõtete tihedamaks koostööks kogu väärtusahela ulatuses, alates idee väljatöötamisest ja toormaterjali tarnimisest kuni turustamiseni. Suurema lisandväärtusega tegevused asuvad tavaliselt väärtusahela alguses (tootekontseptsioon, patendid jne) või lõpufaasis (turustamine) ehk mida laiemalt kohalikud ettevõtted ahelas paiknevad, seda rohkem lisandväärtust majanduses luuakse.

Rohkem ei tähenda alati suuremat tulu

Statistikaameti andmed Eesti päritolu ekspordi kohta ei sisalda aga teavet selle lisandväärtusmahukuse kohta, st kui suur osa kaupade tootmisel või töötlemisel loodavast lisandväärtusest tekib Eestis, mis võib kaubarühmade lõikes olla väga erinev. Seega ei tähenda suurem kohalikku päritolu toodangu osakaal ekspordis tingimata vastava tegevusala suuremat lisandväärtust.

Kõige suurem on Eesti päritolu kaupade osakaal puidutoodete ja mööbli grupis. Sisendina kasutatava puidu tõttu on lihtne üles ehitada kohalikule toorainele tuginev ärimudel.

Ülekaalukalt suurima ekspordiga kaubarühma, masinate ja seadmete ekspordis on kohalikku päritolu toodangu osakaal keskmise näitajaga võrdne. Teada on aga, et selle valdkonna suurimad eksportijad kuuluvad rahvusvahelistesse korporatsioonidesse, kes teevad Eestis pigem allhankeid.

Ühe väikseima Eesti päritolu ekspordi osakaaluga on mineraalsed tooted, mille ekspordis on viimastel aastatel nafta hinna languse tõttu toimunud suured muutused. Kui aastatel 2013–2014 moodustas mineraalsete toodete väljavedu kogu kaubaekspordist üle 10% ning enne seda veelgi rohkem (enam kui 15%), siis 2016. aastal oli vastav näitaja alla 8%. Samas on ka selles reekspordikeskses sektoris läinud paremini ettevõtetel, kes on suutnud tooted Eestis valmistada või siis vähemalt töötlemise käigus neile lisandväärtust juurde anda.

Kuigi Eesti päritolu eksport tervikuna on olnud viimastel aastatel edukam ja stabiilsem kui reeksport, ei kehti see tingimata kõikide kaubarühmade puhul.

Täpsemalt Eesti Panga blogis.