10kordne tulu käeulatuses

Pensionifondid on võtnud eesmärgiks kasvatada meie vara paar protsenti aastas. Äripäeva investor Toomas on võtnud suurema riski ja on näidanud, kuidas vara võib pikaajaliselt kasvada ka 10% aastas. Populaarsust koguvad indeksifondid on ajalooliselt näidanud veidi parematki tootlust. Warren Buffett teeb 12%. Kõikidel nendel puhkudel võime paarikümne aasta jooksul kasvatada oma vara halvemal juhul kaks, paremal juhul kuni viis korda. Mis muidugi pole halb tulemus.

Samas kui meie võimalused elu jooksul säästa pole just sadades tuhandes eurodes, siis piisab sellisest tulemusest küll toimetulekuks vanaduspõlves, kuid suuremat jõukust ja tõelist finantsvabadust sellega ei saavuta.

Kuidas aga oleks võimalik kümnekonna aasta jooksul teenida investeeringutelt 10 ja rohkem korda?

Ratsionalistid ei saagi aru

Microsoft, Apple, Amazon ja Google on nüüd väljakujunenud tugevad ettevõtted, millesse investeerimine tundub mõttekas ja turvaline. Kuid tõenäosus, et nende firmade väärtus ka tulevikus kümneid kordi kasvab, pole enam nii selge.

Aga tuleme ajas veelgi lähemale. Facebook, ilma milleta meil justkui elu enam poleks, tuli börsile sellel kümnendil. Google’iga võrdlus muutis aktsia kohe väga kalliks. Kuid Mark Zuckerberg suutis firma väärtust ikkagi mõjusalt kasvatada. Kui oleksime oma paigutuse teinud 2012. aastal, oleksime praguseks 8 korda võidus. Kas see on lagi? Analoogidele tuginedes tundub, et kaugeltki mitte.

Viimase kõneka näitena toon välja Tesla. Elon Musk oli ju ometigi väga tuntud juba samal 2012. aastal. Aga kui palju on meie seas neid, kes endale sel hetkel aktsia soetas? Jäime ilma 12kordsest võidust. Tesla aktsia hind jõudis hiljuti tasemele 370 dollarit. Näiteks Finacial Timesi prominentsete analüütikute hinnasiht on Tesla aktsiale praegu kõigest 250 dollarit. Ratsionaalselt mõtlevatele analüütikutele ei mahu kuidagi pähe, kuidas tühise turuosaga elektriautode tootja turuväärtus on suurem kui õige mitmel traditsioonilisel autogigandil nagu Ford või General Motors. Igati loogiline paistab, et see mull varem või hiljem lõhkeb. Teistpidi tuleb aga meelde omaaegne Google’i võrdlemine suurte meediafirmadega. To be rational you miss the point, kirjutas Financial Times Tesla kohta.

Tunne võitja ära

Kõik minu näited on muidugi üks tagantjärele tarkus. Kuid ometi on rida tunnuseid, mis on loetletud ettevõtetel ühised ja lihtsalt arusaavad. Nende firmade asutajaks on karismaatiline liider, kellel on vankumatu usk oma visiooni. Tavaliselt keskendutakse ühele asjale, kus soovitakse olla konkurentsitult parim. Nad ei heitu ebaõnnestumisest ega kriitikast. Sageli on tegemist vastuoluliste eristuvate isiksusetega. Neil kõigil on võime kaasata oma tegevusse juba varases faasis suurel hulgal talente. Nende tooted-teenused on olemuselt lihtsad ja arusaadavad. Kuidagi mängeldes kaasatakse massiliselt andunud fänne, kes teevad oma kumiirile tasuta turundust.

Reeglina paikneb selline ettevõte USAs. Kasvuperioodi algtsüklis suhtuvad aktsiaanalüütikuid firmasse  skepsisega ning ennustavad talle kadu. Selle tagajärjel püsib aktsia hind mõnda aega madalal tasemel, mis loob võimaluse julgematele investoritele. Iseloomulik on ka, et eduni jõudmine võtab enamasti aastaid aega ning toob üksjagu tagasilööke. Kui aga edu on saavutatud, siis on see veenev ja kestab pikalt.

Kui meil aga on tõsine soov oma investeering kümne- või isegi sajakordistada, siis hoidkem silmad lahti. Kas ei võiks sellelaadse potentsiaaliga olla näiteks ka Eestis tavatarbijani jõudnud internetikaubamaja Alibaba või praegu allasurutud hinnatasemel Twitter. Usun, et me kõik võime tuua kümmekond sedalaadi näidet, kelle seast võiksime lemmiku välja valida ja investeerigu ära teha.

Autor omab Tesla aktsiaid.