Milleks võtta kallim ja viletsam?

Avaliku sektori iga asutus peab oma veebis näitama, milliseid teenuseid ta osutab – eesti.ee näitab sündmusepõhiselt ja lihtsas keeles, millised asutused küsimuste lahendamiseks kaasa aitavad.

E-teenuste üks portaal ei ole mõistlik

Kui e-teenused oleksid kõik ühes portaalis, tähendaks see riigile oluliselt suuremat rahakulu ning kannataks pakutavate e-teenuste kvaliteet. Tekiks vahelüli ehk täiendav keskne asutus, mida tuleks riigieelarvest üleval pidada. Selle asutusega tuleks kõigil teenusepakkujatel läbi rääkida kõik planeeritavad arendused. Seetõttu pikeneks e-teenuste arendamise aeg ning need jõuaksid Eesti inimeseni hilinemisega.

Ühte teenust saab teenusepakkuja osutada mitmes kanalis, näiteks e-teenusena või asutuse teenindusbüroos. Kui teenuse pakkumise alused ehk õigusaktid muutuvad, siis tuleb muudatused sisse viia teenusepakkumise kõikides kanalites. Seda ei saa teha nn tsentraalne e-teenuse haldaja, vaid ikka asutus ise. Seega saab iga teenust pakkuv asutus osutada teenust inimesele sobivas kanalis ning tagab teenuse kasutajasõbralikkuse, ajakohasuse ja toimivuse.

Lisaks on teenuste hajus haldamine ka turvalisem, sest pole võimalik halvata üheaegselt kõiki riigi e-teenuseid (nt küberrünnaku või tehnilise rikke korral).

Ka tihti eeskujuks toodav Suurbritannia portaal gov.uk ei paku keskselt kõiki teenuseid ning piirkondlike erinevuste korral suunab teenuste kasutajad teistesse infoportaalidesse. Veelgi enam, mitmed teenused koosnevad pelgalt allalaaditavast pdf-failist ja juhistest, kuhu see täidetuna füüsiliselt kohale viia või postiga saata.