Raha paneb rattad käima

Kohati on eestlastel hämmastav võime väikselt ja enesekeskselt mõelda. Aga maailm meie ümber ei seisa paigal. Pigem vastupidi, toimumas on suured ja järjest kiiremad muutused. Kui 2006. aastal olid maailma suurima turuväärtusega ettevõteteks Exxon, General Electric, Total, CityBank, Wallmart, siis kümme aastat hiljem Apple, Alphabet (Google), Microsoft, Amazon ja Facebook. Trend on selgelt tehnoloogiafirmade ja innovatsiooni kasuks. Väga paljud uued ärid lõhuvad vanu ärimudeleid, näiteks Uber või Airbnb.

Eestis peame endalt küsima, kuidas me saame väärtust luua muutuvale välismaailmale, sest ainult teistele kasulik olles saame teenida tulu. Seega teiseks peame tegema kõik selleks, et Eesti konkurentsivõime maailmas kasvaks ja välisinvestorid sooviks siia investeerida toodete ja teenuste arendamiseks.

On palju põhjuseid, miks investeeritakse teise riiki, kuid üheks peamiseks on maksukeskkond. Samas ka selle keskkonna stabiilsus. Näiteks Apple, Google ja Microsoft on investeerinud piirkondadesse, kus ettevõtte tulumaks on madal. Iirimaa on suurepäraselt saanud hakkama selliste investeeringute meelitamisel. Sellised investeeringud mitte ainult ei too piirkonda raha, vaid asetavad riigi ka väga paljude teiste ettevõtete jaoks kaardile. Püüame neid kasvu kannustavaid investeeringuid.

Meil on vaja tulevikku vaatavaid ettevõtjaid, kuid sama palju on meil vaja ka tulevikku vaatavaid riigijuhte. Me peame lõpetama üksikute mugavate ja populaarsete probleemide lahendamise ja keskenduma keskkonna loomisele, mis on osapooltele motiveeriv ja annab vajaliku tegevusvabaduse. Tänasel päeval ei jõua ühegi riigi seadusandlus areneda nii kiirelt kui tehnoloogia ja majandus.

Aga mida riik saab teha?

Riik saab luua keskkonna, mis julgustaks olema ettevõtja ja riik saab luua keskkonna, mis tõukab tagant innovatsiooni. Innovatsioon ja tehnoloogia areng on pikaajalise majanduskasvu alus.

Kuigi inimesed kardavad, et tehnoloogia areng ja robotid võtavad neil tulevikus töö ära, ei peitu tegelik probleem selles, et meil oleks liiga palju tehnoloogiat, vaid hoopis selles et meil on seda liiga vähe. Tehnoloogiasektor mitte ainult ei ole produktiivsem, vaid ka kiirema produktiivsuse kasvuga.

Hiljutises artiklis jagas The Wall Street Journal (WSJ) majanduse näitlikult kaheks – digitaalseks majanduseks (nt tarkvara, side, meedia, robootika) ja füüsiliseks majanduseks (nt tootmine, transport, jaekaubandus) ning võrdles nende valdkondade tootlikkuse kasvu viimase 15 aasta jooksul USAs. Kui digitaalse majanduse produktiivsus kasvas 2,7% aastas, siis füüsilise majanduse produktiivsus kõigest 0,7%.