Eesti vajab automaksu

Eesti energiapoliitika on kvaliteedilt planeedi esimese kolmandiku seas, maailma energeetikanõukogu energiapoliitika edetabelis oleme 125 riigi hulgas tublil 40. kohal. Tulemus on hea, aga saab veel paremini. Eesti olukorda edetabelis ja igapäevaelus muudaks paremaks raiskamise vähendamine ja ressursside efektiivsem kasutamine.

Autopark efektiivsemaks

Kõige suurem potentsiaal peitub transpordi valdkonnas. Raiskamist põhjustavad ebamõistlikud investeerimisotsused, mis tekitavad ühiskonnale väljaminekuid aastakümneteks. Üksikisiku tasandil on kõige levinum näide ebamõistlikust investeerimisotsusest suure mootoriga uue auto ostmine. Eurostati andmetel oli Eesti 2013. aastal Euroopa Liidu vaieldamatu liider suuremate kui kaheliitrise mootoriga sõiduautode osakaalu poolest, siinsest autopargist moodustasid säärased sõidukid koguni 27%. Sama näitaja oli Soomes 19% ning Saksamaal kõigest 15%.

Tõuget suurema efektiivsuse suunas vajab ka linnaliini bussipark: aeg on asendada linnades diiselbussid elektri- või gaasibussidega. Nii on võimalik saavutada puhtam linnaõhk ja vähendada energiakulu transpordis. Täiendava boonusena vähenevad kulud.

2016. aastal Columbia ülikoolis läbiviidud uuringu põhjal on New Yorgis elektribusside eluea kogukulu 12,5% väiksem kui sarnastel diiselbussidel. Takistuseks üleminekul on elektribusside kallim soetusmaksumus, lahenduseks aga erinevad riiklikud finantseerimismeetmed (KredExi garanteeritud laen), rangemad efektiivsusnõuded liinilubade andmisel või diiselbusside täiendav maksustamine. Tõsine panustamine elektritranspordile ei saa olla universaalne – pikemad maakonnaliinid jääksid endiselt sisepõlemismootoritele, näiteks biogaasi kasutavatele.

Rohkem kergliiklusteid

Teine osa transpordist pärit energiaprobleemidest on seotud liiga ulatusliku autotranspordi kasutamisega linnades. Energiapoliitiliselt ei ole suur probleem, kui palju kütust tarbiv auto on omanikul olemas, kuid liigub vähe – ehk siis, kui ilma hea läbivuseta autota ei saa. Jällegi argument autode aastamaksu vastu.

Meie avalikus debatis on liiga lihtsustatud soov omada talvel ja suvel (hea ja halva ilmaga) ühesugust transpordilahendust. Ometi oleksid inimesed valmis hea ilmaga oluliselt rohkem jalgsi ja rattaga liikuma kui halva ilmaga. Saaksime suure energiakulude kokkuhoiu, kui looksime mugavad ja ohutud kergliiklusteed, nii et inimesed oleksid valmis ilmastikku arvestades kasutama näiteks pooltel päevadel, jättes autod seisma.

Selleks peab juurde ehitama hästi omavahel ühendatud kõnni- ja rattateid. Ülekäiguradadel ei tohi juhtuda ühtegi surmaga lõppevat liiklusõnnetust, rattateed peavad olema selgelt märgistatud ja muust liiklusest eraldatud.

Nutikad lahendused ühistranspordis

Piisava arvu ohutute kõnni- ja rattateede olemasolu loob veel ühe võimaluse hoida kokku transpordisektori energiakulu, tekib võimalus muuta ühistranspordi veovõimekus ilmast sõltuvaks. Hea ilmaga kasutavad inimesed rohkem kergliiklusteid ning liinile saadetud bussid ja rongid võivad olla väiksemad, mis kasutavad ka vähem energiat.

Ühistranspordi nõudluse sõltuvust ilmast on uuritud näiteks Washingtoni osariigis USAs, kus tuvastati mõju nii temperatuuril, sademetel kui ka tuulel. Austraalias on väljatöötamisel süsteem, mis reguleerib ühistranspordi teenuse mahtu reaalajas, võttes arvesse nii ilmastikku, sõidukite täituvust kui ka infot selle kohta, kui palju inimesi kuskil peatustes on. Eriti kasulik oleks selliste süsteemide juurutamine maapiirkondades, kus busside täituvus on kõige madalam. Nutikad IT-lahendused viiksid bussid sinna, kus on sõitjaid. IT-riik Eesti võiks olla sarnaste süsteemide väljaarendamisel teistest mitu sammu ees, veel jõuame.

Inimese jaoks on auto, ühistransport või jalgratas vastus ühele küsimusele – kuidas oma asjatoimetused tehtud saan. Praegu kasutavad inimesed igapäevatoimetuste tegemiseks suure kütusekuluga autot, mõnel on see objektiivselt vajalik, aga üldjuhul on tegemist ebavajaliku raiskamise ja kuluga nii inimesele kui ka ühiskonnale. Mõistlikult disainitud maksusüsteem vähendaks neid asjatuid kulusid, motiveerides inimesi soetama keskkonnasõbralikumad autod ning laiendades ühistranspordi ja kergliiklusteede kasutamist.