Kust sein ette tuli?

Riigikogu võttis hiljuti vastu laste ja noorte suvist töötamist soodustavad töölepinguseaduse muudatused. Valveaja nutikama rakendamise vääras paraku tööandjate koostöötahte puudumine.

Eestis kehtiv töölepinguseadus sündis tööandjate keskliidu, ametiühingute ja valitsuse pingeliste läbirääkimiste tulemusel 2008. aastal. Võime nii tööandjate kui ka töötajatena olla rahulolematud ühe või teise regulatsiooni pärast, aga selline oli tasakaalukoht siis ja kuni uue kokkuleppeni jääbki tasakaal samasse punkti, kuni pooled ei leia endas jõudu muutunud majandusele vastavat uut kokkulepet otsida. Noorte töötamisvõimaluste avardamise kokkulepe seekord saavutati, ülipika valveaja kehtestamise asjus paraku mitte.

Kus sein ette tuli? ITL nõudis erisuse sisseviimist ainult IT sektori suhtes, kuigi paindlikumat valveaega vajavad ka lennundus, teehoole, tervishoid, veevarustus ja mitu teist sektorit. Kõiki erandeid üles lugeda seaduses pole võimalik. Samuti pole võimalik ette näha kõigile sektoritele ühesugust mõistlikku tasakaalustamise mehhanismi, sest olud ja vajadused on siiski sedavõrd spetsiifilised. Ametiühingud pakkusid, et pikemat valveaega rakendatakse kollektiivsete arutelude tulemusena ettevõtetes ja sektorites, sellest aga tööandjad keeldusid. Paraku ei ole mõeldav, et pea poolt töötajate elust (võrdle 720 astronoomilist tundi 330 maksimaalse töö- ja valveajatunniga) saab tööandja kontrolli alla anda ilma mõistliku vajaduskontrolli ja otstarbeka hüvituspraktikata.