Euroopa Kohtu suurkojas kõlab esimest korda eesti keel

 „Jagamismajanduses toimivate ärimudelite puhul on internetikommentaaridel omaette väärtus ja mõju kaubandustegevusele. Negatiivsed kommentaarid võivad äri takistada,“ on  kohtunik Küllike Jürimäe selgitanud Bolagsupplysningeni ja Svensk Handeli kaasuse tähtsust.

Enamgi veel – vaidluse mõju on laiem jagamismajanduse kitsast sfäärist. Näiteks võib tuua hiljuti Eestis kõlapinda saanud juhtumi, kus solvunud välismaine klient alustas sotsiaalmeedias sõda hea mainega Tartu kohviku vastu. Sotsiaalmeediast ei saa kohvik reeglina ise negatiivseid kommentaare eemaldada, seega ainsaks viisiks nõuda kommentaaride parandamist või ka kahju hüvitamist, oleks nõutada seda otse „sõja alustajalt“. Sotsiaalmeedias toimuv võib ehk tunduda triviaalsena, kuid arvestagem, et sotsiaalmeedia otsing on mõningate uuringute kohaselt juba noorte seas rohkem kasutatav kui traditsiooniline Google’i otsimootor.

Selle juhtumi arutamine võiks korda minna:

Seniste tõlgenduste aluseks on Euroopa Kohtu 1995. aasta lahend, mille kohaselt alternatiivina üldisele kohtualluvusele on hagejal õigus pöörduda nende liikmesriikide kohtusse, kus oli väljaande levik ning kus hagejal ka seeläbi kahju võis tekkida. Tuletagem meelde, tegemist oli vaidlusega paberväljaande leviku üle. Praegu oleme internetiajastus ja ka antud juhtumil arutame internetis avaldatu üle. Oluline on siinkohal meenutada ÜRO legendaarse väljendusvabaduse eriraportööri Frank La Rue kuulsat tsitaati – kõik õigused ja kohustused, mis on meil tavamaailmas, peavad kehtima samasugusena online. 

Hiljem on Euroopa Kohus arendanud eeltoodut edasi luues kriteeriumid otsustamaks kohtualluvuse üle, lähtudes muuhulgas veebilehe sisu kättesaadavuse ning suunatuse kohast.

Suunatuse põhimõte tähendab, et kohtusse võib pöörduda neis riikides, kuhu algne postitaja enda sisu soovis suunata. Nimelt peaks hageja tõendama, kellele soovis avaldaja teksti suunata. Põhimõte võiks tulla kaalumisele kitsalt, kui postitus ongi suunatud näiteks kinnisesse sotsiaalmeedia gruppi. Samas, praktikud soovitavad tihti lähtuda hoopis laiemast tõlgendusest. Näiteks, kui postitus on internetis tehtud saksa keeles, siis tuleks lugeda just Saksamaa riigiks, kus saab pöörduda kohtusse. Siinkirjutaja sellega ei nõustu. Nimelt keele- ja masintõlke tehnoloogia tähendab juba tänapäeval, et lehe avamisel tõlgitakse see automaatselt kasutaja valitud eelis-keelde. Kasutaja ei saa tavaliselt aru, mis võis olla lehe algne keel. Ka domeeninimi ei aita, sest maatähistega domeenide kõrval eksisteerivaid tuhanded globaalsed, regionaalsed ning muud tippdomeenind, näiteks .hotel, .video ja .pub. Täna on tõlkekvaliteedist lähtuvalt tavakasutajal põhjust järeldada, et tegemist on ilmselt masintõlkega. Tehnoloogia arenedes on juba lähitulevikus kasutajal ilmselt pea-võimatu teha iseseisvat otsust, kas leht oli algselt teises keeles või temale nähtavas kuvakeeles. Näiteks võib tuua, et juba täna on globaalsete ettevõtete kasutusjuhised ning küsimused-vastutused tõlgitud automaattõlkena, näiteks Microsoft online kasutajakeskus aga ka näiteks paljud Samsung koduelektroonika kasutusjuhendid ning mitmete Euroopa suur-autotootjate kasutusjuhendid.

Mõistlikum on lähtuda kättesaadavuse põhimõttest. See tähendab, et kohtualluvus on igas riigis, mille territooriumil on sisu kättesaadav. Küll aga tekib põhjendatud mure selle üle, kuidas tagada ka avaldaja võimalus tulevikus enda tegevuse tagajärgi ette näha, kui kohtusse võib pöörduda mistahes riigis. Siingi on olemas mõistlik lahendus – lähtuda õiguse mõttest. Õiguse mõtteks on alati leida õiglane tasakaal. Selleks on: kohtusse võib pöörduda riigis, kus postitus on kättesaadav, kuid lisaks peaks vaidlus olema kohtule nn piisavalt lähedalseisev. See hoiaks ära kuritarvitused, kus kohtusse pöördutakse riigis, millel ei ole tegelikku seost postitusega või kannatanuga.

Mida saab kohtust lõpuks nõuda?

Põhiliselt on kannatu huviks ebaõige väite avaldamise puhul nõuda selle ümberlükkamist või kahju.

Euroopa Kohus on leidnud, et kahju tekitaja asukohariik on ainus koht, kust saab esitada korraga ja ühes menetluses kõik need nõuded. Kui kannatanu soovib aga kasutada enda õigust pöörduda oma koduriigi kohtusse, siis saaks ta esitada nõuded vaid seal tekkinud kahju suhtes.

Mida see tähendab? See tähendab, et üle-baltilise ettevõtte puhul, kelle kahju on kokku 10 000 eurot, peaks pöörduma kohtusse Lätis nõudega näiteks 2000 eurot, Leedus nõudega 3000 eurot ja Eestis nõudega 5000 eurot. Juba see tundub ebamõistlik ning ülemäära koormav nii kohtutele kui kannatanule. Küsimus kerkib eriti teravalt olukorras, kus nõuet ei ole võimalik jagada osadeks, näiteks ei saa osaliselt parandada või osaliselt kustutada juba avaldatud mainet kahjustavat postitust.

Usun, et ebaõige informatsiooni avaldamine ei ole internetis tänasel päeval oma olemuselt riigi territooriumiga piiratud. Oleks äärmiselt ebaõiglane, kui Eesti ettevõtja ei saaks näiteks üldse pöörduda meie oma kohtutesse. Samuti, kui kahju saaks küll nõuda Eesti kohtu kaudu, kuid info ümberlükkamise või kommentaari kustutamiseks peaks pöörduma näiteks Prantsusmaa kohtutesse.

Bolagsupplysningen v Svensk Handel

Eestis asutatud juriidiline isik.

Tegevusala: Bolagsupplysningen teenuseks on pakkuda võimalust täiendada enda andmeid andmebaasis selliselt, et ettevõtte kohta kuvatakse kasutaja poolt vastavate märksõnade sisestamisel rohkem infot kui vaid äriregistris olemasolev informatsioon.

Rootsis asub kaubanduskoja-laadne erialaliit, mis peab enda lehel nn ettevõtete black-listi, milles kirjeldab erinevaid etteheiteid ning hoiatusi. Black-listi sattus ka Bolagsupplysningen.

Hoiatuses nimetab Svensk Handel Bolagsupplysningen'i tegevust pettuseks. Svensk Handel veebilehel on avatud ka kommentaarium. Kommentaariumis on ligi 1 500 kommentaari. Kommentaarides kutsutakse üles tegema avaldusi nii Rootsi kui ka Eesti politseile ning prokuratuurile algatamaks kriminaalasi. Kümnetes kommentaarides, s.h. Svensk Handeli enda poolt, tuletatakse teistele kasutajatele meelde, et ei unustataks teha avaldust politseisse.

Eesti Politsei- ja Piirivalveamet ning Rootsi Politsei ning prokuratuur (s.h. Rootsi riigiprokurör) nii Eestis kui Rootsis ei ole menetlusi algatatud, sest puudub etteheidetav tegu.

Bolagsupplysningen OÜl on sõsarettevõtted teistes riikides, mis osutavad sama teenust. Nende tegevuse osas on olnud analoogsetes võlasuhetes tekkinud nõuete maksmapanek arutluse all ka tsiviilkohtutes ning kohtud on kinnitanud võlasuhte kehtivust. 

Euroopa Kohus ja Eesti

Euroopa Liidu Kohus koosneb kahest kohtust: üldkohtust ja Euroopa Kohtust

Euroopa Liidu kohus tegi nt 2015. aastal 554 otsust, neist üle 400 eelotsuse taotluse menetluse (s.o. siseriikliku kohtu esitatud küsimustele vastamise menetlus õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil) raames. Ülejäänud on otsekaebused.

Eesti kohtud on taotlenud eelotsust kokku ELi liikmeksolemise ajal 18 korral, sh Bolagsupplysningein ja Svensk Handeli kaasus.

Euroopa Liit teeb 92% otsustest 3-5  liikmelistes kodades ning ülejäänud otsustest teeb suurkoda - 2015. aastal tehti 47 otsust. Suurkojas on 15 kohtunikku.

Suurkoda ei ole seni otsustanud ühtegi kohtuasja, mis pärineks Eestist.