Idud, minge põllu peale!

Teiselt poolt lubab analüüs, millised idufirmad on jäänud ja millised hääbunud, teha ühe olulise järelduse edaspidiseks. Tõsi, me pole kunagi varem olnud nutitelefonidega 24/7 võrgus. Me pole kollektiivselt loonud eales nii palju audiovisuaalsisu. Suhtlemis-, infojagamis- ja organiseerumisvõimalused pole olnud kunagi nii head. Ometi jääb inimene inimeseks – ja inimene kipub olema harjumuste ori. Lörri on läinud paljud ettevõtmised, mis ootasid kasutajatelt harjumuste muutmist. Hästi on läinud neil, mis andsid parema tööriista, millega lahendada igipõliseid probleeme. Vaatame või eestlaste start-up-rahvussporti, fintech-maailma. Kui palju alternatiivmakseplatvorme on tulnud ja läinud? Tegijad, kes pakuvad aga odavamaid, kiiremaid, turvalisemaid viise täiesti tavaliste dollarite ja eurode liigutamiseks, on leidnud oma turud ja kasvavad.

Uutest tehnoloogilistest lahendustest saab äri, kui tehnoloogia lihtsustab harjumuspärast ja võimendab juba tehtavat. Meie ärkveloleku aja kolimine digitaalsesse maailma ja põlvkonnavahetus ei paista olevat muutnud innovatsiooni ABCd. Võta kõige lihtsam ja argisem asi; sõnasta, mis on selle eesmärk; küsi, kuidas seda eesmärki paremini saavutada.

Kuidas edasi? Mida võtta arvesse Eestis idufirmade loomise, nendega koos töötamise ning neisse investeerimise puhul? Järgnevalt mõned soovitused tulevase startup-ettevõtja, idufirmadega oma valdkonnas kokku puutuva juhi ning investori (kelleks Funderbeam’i kaudu saab nüüd olla igaüks) perspektiivist.

Võimaluste aeg alles algab

Start-up-ettevõtete loomiseks soodne keskkond (tuntuim on Silicon Valley, mille edu üritatakse mujal, sh Eestis kopeerida) koosneb laias plaanis kolmest osast. Esiteks on vaja suurt hulka pigem noori, energilisi ja vajalike oskuste ja hoiakutega inimesi. Siin on oluline roll kõrgharidusel, millega meil on üsna hästi. Eri kõrgkoolides saab omandada vastavalt huvidele nii tehnoloogia- kui ettevõtlusalased oskusi.

Teiseks on vaja tehnoloogia- ja teenusettevõtteid, kus need inimesed saaksid kogemusi. 19aastaselt Facebooki asutanud Mark Zuckerbergi lugu on efektne, aga erandlik. Suurem tõenäosus õnnestuda on idufirmal, mille asutajad on 30. eluaastates. Ka kogemuste omandamise võimalustega pole meil halvasti, eriti kui mõelda, et üha enam on Schengen ka ühtne tööjõuturg.

Kolmas komponent n-ö Silicon Valley valemis on investeeringute saadavus. See ei tähenda investeeringute mahtu parasjagu ühel või teisel aastal. Oluline on, et potentsiaalselt, võimekate meeskondade vettpidavate projektide jaoks leiduks turul piisavalt riskialdist kapitali. Siin peaks olukord lähiajal hüppeliselt paranema, kui tööle hakkavad EstFundi rahastatud riskikapitalifondid.

Start-up-maastikul on toimumas teatav korrastumine, aga uute idufirmade loomise võimalused aina paranevad. Tulevane ettevõtja ei tohiks lasta end hirmutavana tunduda võivatest lainetest häirida – tuul puhub õiges suunas ja tugevalt.