Eesti teelahkmel: maavara või tarkvara?

Eestis puudub täna riiklikul tasemel sõnastatud ja kokkulepitud visioon lähikümnendiks. Meil on koostatud ohtralt riiklikke strateegiadokumente, pandud kokku valitsuskoalitsiooni tegevuskavu ning loodud Eesti brändi tööriistakast. Aga selget vastust küsimusele – milline on Eesti aastal 2027? - pole paraku andnud ükski institutsioon. Et Eesti oleks edukam, peab ühiskonnal olema selge siht silme ees. Selle peavad arusaadavalt sõnastama ja vajadusel ka seadustama erinevad otsustajad. Pakun neile sisendiks mõned nö kevadteesid.

1. TEES: Kui me ei oska kokku leppida terviklikus visioonis, siis vähemalt kümmekond põhiteesi peame ikkagi sõnastama, et mitte alustada igat arutelu jälle nullist. Lugupeetud poliitikud, võtke see tekst siin kas või esmaseks projektiks, mida muutes ja parandades sõnastada ühiskonnale arusaadavaid ja realistlikke eesmärke. 

2. TEES: Üldteadmisi andev (gümnaasiumi)haridus pole enam piisav. Iga baasharidus peab sisaldama teadmiste rakendamisoskust. Seda saab õpetada vaid erialaste tegevuste kaudu. Üldhariduse seisukohalt polegi nii oluline, mis see eriala konkreetselt on. Osates rakendada teadmisi praktikasse ühes valdkonnas, on seda kogemust kerge üle kanda mõnele teisele erialale.

Eesti riik on väga hästi loonud lahendused, mis on 100% „riigi omad“ – maksuamet, ID-kaart, e-valitsus. Aga asjad, mis nõuavad ühist panustamist koos ettevõtjate, kodanike ja vabakonnaga, ei edene ega idane. Ametkondades on levinud kaks arusaama. Et tegeleme vaid sellega, mis on täielikult riigi või meie ametkonna vastutusel. Ja et kuna koostöö teiste osapooltega on tülikas, siis jätame teised üldse võrrandist välja. Tulemuseks on riigikapitalismi vohamine ilma sisuliste põhjuste ja eesmärkideta.

6. TEES: Majanduskasvu annab majanduse ja eelkõige tööstuse digitaliseerimine. Esimesed kilomeetrid sellest maratonist on edukalt läbitud. Riik on näidanud võimekust arendada välja innovaatilised riigi infosüsteemid, asuda uuendama IT ja tehnoloogia tasemeõpet. Käivitatud on täiesti uus ümberõppe programm „Vali IT!“. Selles pakutakse tarkvaraarendajaks ümberõpet kõrgharidusega inimestele, kes pole senini IT erialadel töötanud, ent kes soovivad tulevikus leida tööd IT sektoris. Kokku lisandub lähiaastatel sellest programmist meie tööturule pooltuhat kvalifitseeritud tarkvaraarendajat.

7. TEES: Majandusharupõhine tehnoloogiline ümberõpe Eestis peab saama elunormiks kõikides olulistes ekspordivõimekusega majandusharudes. Näiteks arstiõppes on täna IT ja tehnoloogiaõpet kummastavalt vähe. Ja kui näiteks Eesti töötleva tööstuse tootlikkus (mis täna on umbes 55% ELi keskmisest) tõuseks tänu IT ümberõppele 80%le ELi keskmisest, tähendaks see Eestile 1,7 miljardi eurost majanduskasvu.

Aga kiireks rikastumiseks on Eestil mõistagi ka teisi võimalusi – näiteks fosforiidi kaevandmine.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.