Kodumaine kapital naasis lavale

Hullem on möödas

Eriti rõõmustas muidugi see, et enamik tehinguid tegi 2016 Eesti kapital, aga vähetähtis pole ka tehingute oluline väärtuseline kasv – 2015 oli Eestis tehtud tehingute väärtus vaid 5% kogu Baltikumi suurtest tehingutest. Tõsi, selleks oli ka vähemalt üks üsna proosaline põhjus – paljud suured tehingud, mille lõpulejõudmist oodati 2015, jõudsid lõpuni alles 2016 (näiteks Eesti Gaasi ost, Starmani tehing jt) ning paljud ei jõudnudki lõpuni (Tere ASi müük jt). Kalendriaasta on tehinguturul suhteline mõiste, kuid trendi loeme välja, ja see on oluline märk.

Tehingute arvult on Eesti oma viimase aasta numbritega liikunud samas suurusjärgus mis Soome, investeeritud summade poolest jääme ikka kordades alla. 

Otsustamaks, kas 2016. aastal on alanud uus tehingute buum, tuleb nõustuda nendega, kes teavad, et  ühe aasta pealt on ennatlik otsustada. Pigem on paslik rääkida rõõmustavatest märkidest Eesti majanduses. Need on kindlasti kodumaise kapitali aktiivsuse kasv ja see, et välisinvestorid ei ole vaatamata Venemaa-hirmule, euroala ebastabiilsusele ja Donald Trumpi ettearvamatusele hakanud Eestist eemale hoidma.

Ühte võib kindlalt väita: Eesti on kindlalt tehinguturul tagasi. 2017 on alanud rõõmustavalt – käimas on mitmeid üsna suuri tehinguid, millest saame aasta jooksul kindlasti kuulda. Eriti rõõmustav on asjaolu, et lõpuks on ka valitsus otsustanud oma konkreetse panuse majandusaktiivsuse kasvu anda, teatades mitmete riigile kuuluvate ettevõtete müügikavatsusest, mõne puhul isegi noteerimisest Tallinna börsil. Kui nüüd kuuleks veel ka tööjõumaksude alandamise konkreetsest kavast, siis võiks ehk loota, et hullem on Eesti ettevõtluskeskkonna jaoks seljataga.