Tehtud, mõeldud

Uue võimuliidu esimesed kuud on kantud muudatuste meelsusest, ning ära on vormistatud mitu suurt põhimõttelist otsust, alustades maksupaketist, pensioni- ja kodakondsuse muudatustest. Siiski, kohati tundub, et olulisem on olnud linnukese kirjasaamine, et midagi on tehtud, selle asemel et muudatus oleks süstemaatiliselt läbi mõeldud, ja tihti tundub, et võimalikke tagajärgi ei ole analüüsitud.

Esimene murekoht on kindlasti seesama maksupakett. Poliitilisest vaatest on selge, miks oli vaja tulumaksuvaba miinimumi suurendamine kiiresti läbi suruda, sest keskmisel valijal jääb kohe tunne, et rohkem raha jääb kätte. Tegemist on suurepärase poliitilise kapitali hankimise meetmega. Ometigi on siiamaani segane, miks täpselt otsustati just sellise loogikaga astmete süsteem teha ning kuidas reaalne maksukoormus jaotub – näiteks investori ja ettevõtjana on mulle ikka segane, kuidas hakkab käima dividendide maksustamine eraisiku baasil.

Teine murekoht on pensioni esimese samba muudatus. Taas selgelt populistliku eesmärgiga. Keegi ei vaidle vastu, et madalapalgaliste pensionid on probleem, ent kirvega süsteemi kallale minek ei loo ju raha juurde. Selle asemel, et tagasi staažiosakute peale minna, oleks olnud lihtsam ju koefitsiente muuta. Samas on justkui ka unustatud, et I ja II sammas peaksid moodustama ühtse terviku. I samba muudatused tehti ära ilma, et II samba olemust üldse analüüsitud oleks.

Tuleb ka kiita

Kolmas tegevuspunkt, mille võiks liigitada sotsiaalprobleemide alla – nii hallide passide küsimus kui alkoholipoliitika on see koht, kus uut koalitsiooni kiidaksin. Kui sageli on muudatuste puhul selgitus, et puudub poliitiline tahe, siis nii alkoholipoliitika kui ka immigratsioon langevad sageli sellesse kategooriasse, et keegi ei julge teemasid isegi kaugelt puudutada, sest kõik saavad kurjaks. Samas, rahva tervis ja ühiskondlikud pinged peaksid olema teemad, mis on pidevalt prioriteetidena laual. Muidugi oleks rohkem detaile ja selgitusi ära kulunud, aga vähemalt selgroo eest otsuste tegemisel võib valitsust kiita küll.

Lähiaastate plaanis ennustan praeguste muudatuste mõjuna eelkõige päris palju segadust. Maksupaketi klaarimine võtab juba mõne aasta, et aru saada, kes siis lõppkokkuvõttes võitjad ja kaotajad on, ning kui suures määras leitakse uusi maksude optimeerimise lahendusi. Selge on see, et maksukonsultantidele tekib tööd juurde.

Pensionisüsteemi mõjusid on lühiperspektiivis keeruline näha, eelkõige ootaksin valitsuselt lisaselgitusi, arvutusi ja näiteid selle kohta, kuidas pikas plaanis muudatused inimesi mõjutavad. Alkoholipoliitika küsimus on vähemalt käivitanud ühiskondliku debati alkoholi tarbimise mõistlike piiride üle. Halli passi küsimuse lahendamisel näen pikas plaanis pigem ainult positiivset mõju hoolimata sellest, et lühikeses plaanis võivad emotsioonid üle pea kokku lüüa.