Kasvav idu on tore, aga kasumit peab ka tulema

Vaatame suurt pilti

On aga veel üks teine vaatenurk. Nimelt Eesti majanduse kui terviku arengu oma. Sellest vaatenurgast toovad uue majanduse ettevõtted välja oma panust kõrgepalgaliste ja oskusi nõudvate töökohtade loomesse. Samuti mainitakse, et kõrgetelt palkadelt makstakse Eestile rohkelt sotsiaalmaksu. Selge ja suur kasu Eesti majandusele. Lisaks veel tõelise globaalse läbimurde tõenäosuse kasv, mille tagastuv tulu võib olla ülioluline Eestigi jaoks.

Teisalt tõdegem, et tarku töökohti loovad Eestis märkimisväärselt veel ülikoolid, haiglad, suurteatrid ning muud kasumile (vähemalt esmaselt) mitteorienteeritud organisatsioonid. Ka nemad maksavad riigile rohkelt sotsiaalmaksu ning näiteks kultuuri- või meditsiiniteenuste ekspordis on samuti potentsiaali saada edukaks. Selline võrdlus on demagoogiline ja uue majanduse suhtes kuritahtlik mõnitamine? Uus majandus on kasvava globaalse trendina potentsiaalselt Eesti majandusele palju väärtustloovam kui need valdkonnad?

Majandusarengu üks võtmesõna on tootlikkus. Tööjõu tootlikkus väljendub näiteks lisandväärtuse tekkes töötaja kohta. Mida suurem see Eesti ettevõtetes on, seda parem meie majandusele. Paraku ei kipu see näitaja aga Eestis, näiteks palkadega võrreldes, eriti kasvama. Tööd teeme, aga väärtusteke jääb kesiseks. Uus majandus iduettevõtete näol tegeleb justkui primaarselt uute trendikate väärtuspakkumiste otsinguga. Samas on ettevõtluses väärtuse üks mõõdupuu just kasum ning kasumlikkus seega äritegevuse väärtuslikkuse teatud indikaator. Loomulikult on müüdud toote või teenuse kasumimäär ning ettevõtte kui organisatsiooni kogukasum, näiteks just laienemisele suunatud kulude tõttu, eri asjad.

Eesti majanduse arengu jaoks on aga oluline hoopis see eespool kirjeldatud portfelliloogika. Uue majanduse kasvuettevõtted kui alamkaust kõigi arengusse panustavate tegevusalade koondportfellis. Nii nagu riskiinvestori panuste portfelli juures, peame ka siin küsima, kas kõiki ebaõnnestumisi ja edulugusid kokku võttes on iduettevõtete sektori ehk selle alamkausta panus Eesti majanduse arengusse ikka positiivne.

Kasum jääb mõõdupuuks

Jah, mõni kasu võib ilmneda alles aastate pärast. Saab väita sedagi, et mittekasumlikus arengufaasis toetuvad iduettevõtted Eestis valdavalt välisinvestoritelt saadud rahale, mistõttu selle siin üksnes läbipõletamine on ikkagi meie majanduse võit. Siiski on portfelliloogikas oluline, et iduettevõtete alamsektori kogupanus lisaväärtuse kasvu oleks positiivne ka jooksvalt, mitte üksnes võib-olla ja kuskil määratlemata tulevikus.

Kõrgepalgaline töökoht enamikul aastatel kasumlikus ettevõttes on selle ettevõtte väärtustootlikkusega oluliselt selgemalt kooskõlas kui võib-olla veelgi kõrgepalgalisem töökoht turueelses või mittekasumlikus arengufaasis iduettevõttes. Viimasel juhul põhineb kõrge palk omanike ja investorite usul, et tegeletakse millegi väärtuslikuga. Turg ei ole seda veel kestlikul moel kinnitanud. Tööjõukulu juba on, aga väärtus tootlikkuse mõõdupuuna on veel ebamäärane.

Iduettevõtetel tasub endalt kriitiliselt küsida, millise aja jooksul peab temast saama kasumlik kasvuettevõte või ta lõpetab tegevuse. Isegi väga suure investeeringu saamine pole veel tegelikult edulugu. See on tegevuse arengujärk, mis võib päädida nii eduga kui ebaeduga, meenutades halvimal juhul eelmise kiirlaenu refinantseerimist uutega. Tõeliselt väärtusliku uue idee korral on üsna varajane jooksvalt kasumlik tegevus igati võimalik mitte alati turukasvu selge vastand.

Seega on Eesti majanduses oluline jälgida, et uue majanduse arendamisloogikas oleks kasvueesmärgi kõrval selge koht ka kasumil. Nimelt kõigi siinsete iduettevõtete koondkasumil aastate lõikes, sest kõrged palgad ja sotsiaalmaksed on küll tore, kuid muu majandusega võrreldes ebapiisav ja küsitava kestlikkusega panus majandusarengusse. Koondvaatena mittekasumlik iduettevõtlus loob Eesti makromajanduse vaatenurgast paraku vähe püsivat väärtust ning võib tootlikkuse näitajaid hoopis halvendada.