Reformide alguse aasta

Ettevõtjate jaoks oli oluline teema ettevõtete tugistruktuuride reformimine. Praegu on eurotoetusi jagavate asutuste tegevus killustunud ning seetõttu puudub ettevõtjatel selge arusaam, kes ja millistel tingimustel toetusi jagab. Segadust külvab ka see, et igal asutusel on omad bürokraatlikud nõuded ning kohati kattuvad ka erinevate asutuste välja antavad toetused. Olukorra parandamiseks on sel aastal pisikesi samme astutud, kuid ühe eurotoetusi jagava asutuse loomisest oleme veel kaugel. See peab kindlasti muutuma.

Sel aastal käivitus ka töövõimereform, mis peaks tööturule tagasi tooma tuhandeid vähenenud töövõimega inimesi ja seeläbi vähendama töökäte puudust. Tööjõupuuduse leevendamiseks on sel aastal aktiivselt tegeletud ka välistööjõu temaatikaga. Peagi jõuab seadusesse näiteks põhimõte, millega vähendatakse kolmandast riigist pärit välismaalasele makstavat palganõuet Eesti keskmise palgani. Selle ettepaneku elluviimise nimel on kaubanduskoda pingutanud mitu aastat. Lihtsustusi on teisigi. Ilma välise tööjõu teadliku kaasamiseta Eesti tööturule ei ole tulevikus edukat majandust võimalik luua.

Poliitikamaastikul koondus põhitähelepanu presidendivalimisele, mis oli taasiseseisvumisaja kõige tasavägisem ning sai ootamatu lõpplahenduse. Aasta viimastel kuudel on kirgi kütnud uue valitsuse moodustamine. Tundub, et uus valitsus soovib mitut muudatust rutakalt ellu viia, kuid seni on vajaka jäänud ühiskonna laiemast kaasamisest ning muudatusega kaasnevate mõjude analüüsimisest. Riigikogu äsja vastu võetud maksumuudatuste kobareelnõu on õpikunäide, kuidas ei tohiks seadusi teha. Õnneks on valitsus ka ise oma veast vähemalt osaliselt aru saanud ning näiteks autode riigilõivuga seonduva teema puhul tõmmati pidurit. 

Äripäev palus arvamusliidritel, omanikel ja juhtidel kokku võtta lõppev aasta ja vaadata järgmisse. Üldistuse laekunud vastustest teeme reedeses lehes. Pikemaid seisukohavõtte avaldame arvamusruumis sel ja järgmisel nädalal, ettevaateid veel ka aasta viimasel nädalal.