Uute maksude võitjad ja kaotajad

Eestis kehtivat tulumaksusüsteemi nimetati viis aastat tagasi valdavalt ühetaoliseks, aga ka siis oli see üheastmeline progresseeruv tulumaks. Hoolimata sellest kinnitasid Reformierakond ja IRL jätkuvalt, et astmelist tulumaksu ei tule, ning Keskerakond üritas sama järjekindlalt lahtisest uksest sisse murda.

Võrdlesin nüüd uut süsteemi. Esmapilgul on võitjaid palju ja kaotajate kaotus väike. Suhteline kaotus on suurim 2100eurose palga juures – 1,8% –, 20 000 euro juures 0,2% palgast.

Mudel riigi tulude võrdlemiseks on lihtne. 50eurose sammuga palgavahemikelt on keskmise palga järgi leitud tulumaks ja korrutatud vastava grupi palgasaajate arvuga. Võrreldes plaanitud üheastmelise süsteemiga ning 180eurose maksuvaba osaga, väheneb maksutulu umbes 270 miljonit eurot aastas. Kaotus alla 1750euroste palkadega on 290 miljonit, ülejäänutest võit 20 miljonit. Maksutagastusi ei ole siin arvestatud. Ametlikult on räägitud vähenemisest 134 miljonit eurot, mis sisaldab ka ühisdeklaratsioonide kaotamist. IRLi varasem plaan alla 500euroste palkade jaoks klappis arvutustega. Kui võrrelda uut plaani IRLi eelmise plaaniga, on 134 miljonit usutavam.

Rohkem tahaks näha võitlust ebaausa rahateenimisega. Korruptsioon, tulude peitmine maksuparadiisi, toetustega nihverdamine, ümbrikupalk, puukettevõtlus. Viimast väljendit oleks õigem kasutada OÜtamise asemel ettevõtluse kohta, mille põhieesmärk on maksudest kõrvale hiilida.

Kõrgetest maksudest olulisem probleem on madalad palgad. Maksu langetamine palgaskaala alumisel osal mõjub lühiajaliselt. Nullmaksumääraga palka järgmisel korral sama meetodiga ei suurenda. Praeguste palkade täielikul ümberjagamisel (igaühelt tema võimete järgi, kuid kõigile võrdselt) jääks igaühele kätte 720 eurot. Edasi saaks viia tugevad ettevõtted, põhiliselt ekspordi abil. Kui tõusevad palgad tugevates ettevõtetes, tõstab see ka teiste palku.

Mõtted fosforiidi ümber

Hea, et ettevõtte tulumaks jäi kehtestamata. Populistliku otsusena oleks see ju olnud lihtne, sest suurem osa töövõtjatest ei teadvusta endale, et raha ettevõtte maksudeks ja palgafondiks tuleb mõlemal juhul ettevõtte kasumist.

Me ei saa loota, et meie majandus oleks sama lihtsalt heal järjel nagu naftat omavatel riikidel. Me ehk ei olekski nõus naftat pumpama, arvestades suhtumist fosforiiti. Kunagi vabadusvõitluse sümbol on hella teemana kalevi alla pandud, kuid praeguste teadmistega tasub seda võimalust siiski kaaluda. Loomulikult mõistlikult, eksportides lõpptooteid, mitte toorainet.