Kas Eestist saab uus Nokia?

Seepärast on Eestis massklientide kasutatavad teenused (riik, pangad, telekomid, meditsiin jne) kõigist neist märksõnadest väga kaugel. Meie suured teenused toimetavad endiselt tehnoloogia mõttes eelmises kümnendis, pressime vanu iseteenindusi mobiili, aeg-ajalt muudame keskkonna disaini või täiustame väiksemaid funktsionaalsusi. Me paneme endiselt rõhku kümme aastat vanale IT-mõtlemisele ja nupu värvile, mõistmata, et viie aasta pärast ei ole korralik maailmatasemel teenus enam ilmtingimata praeguse harjumuspärase kasutajaliidesega. Sinu käest ei eeldata andmete sisestamist, masin tunneb sinu eelistusi, teeb omalt poolt järjest intelligentsemaid ettepanekuid ning automatiseerib sinu ümber kõik mis võimalik. Suhtleb sinuga pigem kõnes kui nõudes näpuga ekraani puudutamist.

Pooled meie suured teenusepakkujad ei suuda uues maailmas midagi teha. Paljudel neist ei ole aastate jooksul kogunenud kvaliteetseid andmeid, mille pealt tehisintelligents ja algoritmid saaks oma tööd edasi teha. Arenduse asemel on suund olnud optimeerimisele ja operatsioonilisele tööle. Riigis on uute tehnoloogiate kompetentsi liiga vähe, sest neile inimestele ei ole siin piisavalt rakendust. Tipptasemel arendusinimene tahab minna sinna, kus ta ei ole ilmtingimata kõige targem inimene ruumis. Selliseid kohti Eestis palju ei ole.

Mis oleksid lahendused – süsteemsed investeeringud tehnoloogilisse arendusse nii riigi kui eraettevõtete tasandil ning suuremad R&D investeeringud, oskus ja tahe eksperimenteerida, eksida ja õppida, tippjuhtide tehnoloogiaalane koolitus- ja arenguprogramm, pingutus suunal, et luua vähemalt paari tehnoloogia ülemaailmne kompetentsikeskus Eestisse. Aga kõige esimesena tuleb mõista, et tehnoloogias on peenhäälestamise aeg möödas, meie viimase 20 aastaga loodud e-kuningriigi kõrvale on tekkinud globaalselt uus ja põnevam maailm, kus me ei ole enam kuningad, vaid labidamehed.