Katkise kelguga kraavi tagasi

Vähkkasvajana vohavad parteide toiduahelad (ja mitte ainult Reformierakonna oma) on asja üks pool. Teine pool on tahtetus midagi muuta. Olgu selleks siis erakondade rahastamise küsimus (kus kõige suurem vastuseis on tulnud IRLilt), riigiettevõtete nõukogude juhtimine või Reformierakonna kivistunud maksupoliitika.

Kuidas maksustada?

Maksupoliitika kujuneb ka uue koalitsiooni põhiküsimuseks. Põhimõtteliselt ja jämedates joontes seisneb Eesti maksupoliitika häda selles, et maksustatakse ettevõtluse sisendeid (sh tööjõudu) ja mitte väljundeid, millega pärsitakse nii uute ettevõtete tekkimist kui ka juba olemasolevate laiendamist ja täiendavate töökohtade loomist. Tööjõumaksud on Eestis ülikõrged, samas ei maksustata ettevõte kapitali ega ettevõtlustulu. Kõrgete tööjõumaksudega kaotab Eesti oma konkurentsivõimes ja takistatud on kogu majanduse areng.

Kui ka nüüd tuleb uus valitsus Keskerakonna juhtimisel või osalusel, ei tähenda see iseenesest veel suuna muutust. Põhiküsimus ei seisne selles, kas meil on astmeline või proportsionaalne tulumaks, vaid kogu maksustamise struktuuris laiemalt. Maksustamine ei tohi ettevõtlust pärssida või sellel suisa poomisnöörina kaelas rippuda. Tulumaksu astmed seda küsimust ei lahenda.

Keskerakond on olnud ka üks rikutumaid nii korruptsiooni seisukohalt kui ka avaliku raha kasutamiselt. Kas Jüri Ratase erakonna juhiks asumine tähendab erakonna puhastumist ja senisele minevikule selja pööramist? Selja pööramist koostööleppele Jedinaja Rossijaga? Praegu näib, et erakonnapoliitika on olulisem kui puhastumine. Erakonna kooshoidmise nimel soovib Jüri Ratas näha Edgar Savisaart erakonna auesimehena, kuigi Savisaarele on esitatud kahtlustus korruptsioonis. See on erakonnapoliitiliselt ilmselt vältimatu samm, ent kuidas küll käivad kokku au ja korruptsioon? Või mis aust siin juttu on? Gängiaust, allmaailma autunnetusest?

Samas mõistan neid, kes on ühest kehvasti mängivast meekonnast ja tema kaptenist tüdinud, näitavad keskmist näppu ja vilistavad. Tüdimus on teada asi. See tähendab, et tulgu kes tahes teine, peaasi et see ära tüüdanud seltskond läheks minema. Tulgu või Yana Toom, Heimar Lenk ja Jedinaja Rossija.

Sarnasus USAga

Siin on teatud paralleel Ameerika Ühendriikide presidendivalimistega: ka suurem osa ameeriklastest oli senisest poliitikast tüdinenud ja kuna Hillary Clintoniga oleks jätkunud kõik vanaviisi, valiti Donald Trump. See tähendab midagi uut ja võib-olla hullumeelset, aga ikkagi uut.