Üks võimalus on lühiajaliselt välja üürida ka juba olemasolev kinnisvara. Näiteks oletame, et sõidad ise suvel 1–2 nädalaks maale vanaema juurde – päris mõistlik on samal ajal oma kodu Airbnb-s välja üürida. Või hoopis vastupidi – kolid vanaema enda juurde ja üürid välja maamaja. Rabelemist on küll veidi rohkem (vaja pesta kõik linad ja tekikotid jne), kuid nädalaga võib teenida mitme kuu üüri. Ja see raha on justkui maast leitud, sest muidu oleks ju maja lihtsalt tühjalt seisnud. Tean mitut tuttavat, kes on oma kinnisvara Airbnb-s üles riputanud ja teevad oma puhkeplaane vastavalt üürisoovidele – kui külalised majas, saab ise samal ajal minna mõnda uut kohta avastama.
Kui aga osta eraldi üürikorter või maja, siis tuleb arvestada ka pikemaajaliste üürnikega. Vanasõna ütleb, et kõige ohtlikum olukord üüriäris on üks laenuga ostetud üürikorter – kui sinna satub maksejõuetu või pahatahtlik üürnik, ongi kogu üüriäri ühelpool. Seega tasuks kohe alguses mõelda, mis on järgmine eesmärk. Kas plaan omada 1–2 üürikorterit või on eesmärk ehitada üles suurem üüriportfell. Oluline on otsustada ära ka üürikorterite asukoht. Kuigi meediast võib lugeda, et Viljandis ja Ida-Virumaal on selline üüribuum, et isegi riik tahab uusi kortereid juurde ehitada, siis tegelikkuses ei pruugi seal üüriäri sugugi kõige lihtsam olla. Tegelikult on esimene reegel, et üürikinnisvara võiks olla võimalikult kodu lähedal – vähemalt seni, kuni pole plaanis haldust ära delegeerida. Ebamugav on käia Tallinnast Viljandisse näite kontrollimas või lekkivat dušikabiini parandamas. See on võimalik kohapealse inimese või meeskonna olemasolul, kuid siis kaasnevad ka lisakulud.
Milliste tootlustega arvestada? Üldreegel on, et mida väiksem ja odavam korter, seda suuremad tootlused. Ja vastupidi. Kui üüriäriga tegeleda muu töö kõrvalt ja üürida korterit Tartus–Tallinnas, siis võiks loota tootluseks ehk 4–8% aastas. Väikelinnades on hea planeerimise ja ostuhinna korral võimalik teenida ka 10–20% tootlust, kuid ka risk on kõrgem. Lisaks tuleb arvestada, et kui Tartus ja Tallinnas annab osa tootlusest hinnakasv, siis väikelinnades sellele panustada ei saa.
Vii end teemaga kurssi
Käesolevast aastast alates on üüritulu maksustatud 16% ja seega on see eraisikule üks soodsaim viis oma elamiskulusid katta. Kui ärilaenu pole plaanis kasutada, võib tasuda üüriäri väikesemas mahus ka eraisikuna ajada.
Enne üüriäri alustamist tasuks läbi lugeda ka mõni teemakohane raamat, näiteks “Kinnisvaraga rikkaks saamise õpik” või Tõnu Toomparki “Korter üürile”. Paha ei tee ka mõne juba tegutseva investoriga kiire kohvi joomine ja teiste vigadest õppimine.
Kas praegu on üüriäriga alustamiseks parim aeg? Kindlasti mitte, parim aeg oli 2010. aasta algus, kui kortereid võis osta kiirmüügist ja täiesti tavaline oli 10–20% hinnast alla küsida. Praegu on vähemasti Tallinn kraanasid täis ja ka kinnisvarast kirjutatakse-räägitakse kordades rohkem. Seega eile oli kindlasti parem aeg alustamiseks kui täna. Mis aga juhtub homme, ei tea tegelikult keegi. Fakt on ka see, et kui ei alusta täna, siis suure tõenäosusega ei tee seda ka homme. Nii meeldib mulle vanasõna, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Ja olulised on siin mõlemad pooled – nii hoolikas mõõtmine kui ka lõpuks siiski lõikamine. Kui esimene üürikorter on alles pikaajalise teekonna algus, mitte lõppeesmärk, siis võib alustada igal ajal. Nagunii koged oma üüriärikarjääri jooksul mitut tõusu ja langust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestiski populaarne lühiajalisi üüripindu pakkuv portaal Airbnb plaanib uudisteagentuuri Reuters teatel oma äri laiendada.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.