Uus rahvaaktsia

Raha jääb Eesti majandusse

Olen märganud, et arutelu riigivõlakirjade üle on sageli takerdunud vaidluseks „Võtame laenu“ – „Me ei oska sellega nagunii midagi tarka teha“. Kindlasti tuleb kasuks avalikult arutleda selle üle, mida riigivõlakirjadega korda saata, kas riigivõlakiri on kallim kui laen (praeguse 0% intressi juures pole see muidugi teema). Ja kui on kallim, siis kas on äkki mingid olulised tegurid, mis seda olukorda tasakaalustavad. Pean silmas seda, et riigivõlakiri on oma mahu ja riskiastme poolest selline instrument, mis pakuks huvi ka rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele, samuti kohalikele pensionifondidele, kes seeläbi Eestisse majandusse rohkem investeerida saaksid. Tänu riigivõlakirjadele on neil võimalus aktsiaturuga seotud riske neutraliseerida. See raha jääks Eestisse.

Riigiettevõtete investeeringute rahastamine võlakirjadega kohalikul turul teenib samuti sama eesmärki – pensioni- ja välisfondide raha jääks Eesti majandust arendama. Teatavasti investeeritakse pensionivaradest praegu Eesti majandusse umbes 5%. Rootsis 10 korda rohkem, Poolas veel enam. Meil on veel arenguruumi. Võtmeküsimus nii riigivõlakirjade kui riigiettevõtete börsile viimise juures on ajastuses – veel üks oluline põhjus sel teemal aktiivselt arutleda, kuna aktsiaturud on tipus ja võlakirjad kauplevad 0% või negatiivse tootlusega. Kas see ei tundu soodne aeg?

Viimasel ajal on tõstatud juhtimiskvaliteedi oluline teema, seda nii riigisektoris kui ka laiemalt. Olemata sel teemal spetsialist, saan vaid eri riikide näidete varal kinnitada, et riigiettevõtete börsile viimine on parandanud nii juhtimist kui tulemuslikkust, sest suurenenud on läbipaistvus ja avalik kontroll. See tähendab selgeid juhtimisotsuseid ja keskendumist vara väärtuse suurendamisele – ettevõtte väärtuse ja dividenditulu kasv – mis toob kasu nii riigiettevõtete omanikele kui ühiskonnale, Eesti riigile ja rahvale.

Mis sest kasu on ja kellele?

1. Eesti inimestel tekib võimalus investeerida sääste Eesti arengusse ja tulu teenimise eesmärgil.2. Riik saab emiteeritud aktsiate või võlakirjade eest saadud rahaga läbi viia olulised ja jätkusuutlikud investeeringud infrastruktuuri ja haridusse.3. Tugevdab inimeste ja riigi suhet omanikustaatuse kaudu – rahvas saab panustada oma riigi arengusse ja seeläbi osa riigi edust.4. Parandab riigiettevõtete juhtimiskvaliteeti ja tulemuslikkust.5. Suurendab riigiettevõtete läbipaistvust ja parandab riigivara juhtimise kvaliteeti – väljendub võimaluses igapäevaseid riigiteenuseid soodsamalt ja/või kvaliteetsemalt tarbida.6. Võimaldab pikaajalise kohaliku säästuraha, sh II samba pensionifondide ja eraisikute säästude investeerimist kõrgeima kvaliteediga kodumaisesse varaklassi.7. Riigivõlakirjad defineerivad riskivaba tulumäära, mis on oluline ettevõtete turuväärtuse leidmisel.8. Riik ja kodanikud saavad teada, kui suur on nende ettevõtete turuväärtus.9. Sügavam turg vähendab süsteemseid riske, kuna finantseerimine ja seega ka riskid ei ole kontsentreerunud ainult pankadesse.10. Kapitali efektiivne liikumine ja kättesaadavus suurendab tööhõivet ja innovatsiooni. 

Peale selle, et Eesti kodanikel tekib võimalus saada osa oma riigi ettevõtete edust ja paraneb riigiettevõtete läbipaistvus ja tulemuslikkus, on võimalik riigiettevõtete börsiletoomisega kaasa aidata ka kohaliku kapitalituru ja majanduskasvu arengule. Targalt tegutsedes võidavad sellest kõik. Tegutsemiseks on vaja paika panna õige suund – seda on kõige parem teha koostöös.