Tänavu langes Eesti Haigekassa ootamatult 33 miljoni eurosesse puudujääki ning samal ajal otsustas valitsus langetada sotsiaalmaksu. Tõsi, eelarve võib nominaalselt olla tasakaalus, kuid pikemas plaanis söövad selle ära nii hinnatõus kui ka haiguste kasv seoses nõudluse kasvuga. Ehk siis lihtsamalt öeldes jääb inimesi, kes maksu tasuvad, vähemaks. Samas neid, kes raviteenust vajavad, tuleb aina juurde. Selle ilmekas tõestus on ka plaan tõsta pensioniiga 70. eluaastale. Teisisõnu, ei piisa ka sellest, kui me saame jõukamaks, sest üks maksumaksja peab hakkama hoolt kandma aina enamate kaaskodanike eest.
Murdepunkt peaks saabuma kümne aasta pärast ehk aastal 2026, näitavad sotsiaalministeeriumi arvutused. Just selle ajani püsib vanaduspensionäride arv suhteliselt stabiilne, 300 000 piirimail. Samas ei tasu tähelepanuta jätta, et viimase kümne aasta jooksul on üle 57% tõusnud töövõimetuspensionäride arv ning kompab 100 000 eestimaalase piiri.
Selles olukorras on üllatav, et puudujääki eelarves toidab ohtudele vaatamata valitsuse jätkuv ja järjepidev poliitika nihutada Eestit hoolekanderiigi suunas. Piisab, kui vaadata, mis on toimunud riigieelarves viimase viie aasta jooksul. Kui 2012. aastal olid Praxise arvutusel riigieelarvekulud majandusele 1 miljard ning sotsiaalkaitsele ja tervishoiule üle 3 miljardi euro, siis tänavu on vastavad numbrid 1 miljard (!) ning 4,2 miljardit eurot. Seejuures on ligi 50% kasvanud just sotsiaalkaitse kulud. Selline kahanemine pole ühestki otsast vaadates kestlik.
Vältimatu maksutõus
Häid lahendusi maksumaksjate arvu hoidmiseks, rääkimata tõstmisest, napib ning nii on maksude tõus järgmise kümne aasta jooksul vältimatu ka Eestis. Äraspidiselt ja osaliselt on see juba käivitunud, kui valitsuskoalitsiooni vähetõhusatele, ebaolulistele või suisa kahjulikele poliitilistele otsustele (nt üürimajad, madalapalgaliste tagasimaksed) otsitakse katet näiteks aktsiisitõusuga või maksusoodustuste (mahaarvatav kulu) vähendamisega.
Ettepanekuid sisulisteks muutusteks on tehtud mitu. Meenub kas või pankur Indrek Neivelti kaks aastat tagasi välja käidud viis ettepanekut, millest üks, põlevkivi maksustamine, on praeguseks sügava kriisi tõukel ka ellu viidud. Ühtlasi on see ilmekas näide, et paraku on poliitikutel kiusatus teha lihtsaid ja meelepäraseid otsuseid ning lükata rasked, aga sisulised ning edasiviivad otsused edasi. Hetkele, kui king pigistab ja põhjustab talumatut valu. Seni kõlagu peenhäälestus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.