Ühisrahastusse rohkem teavet

Et kaitsta ühisrahastamise osapooli, eelkõige investoreid, ja luua kogu valdkonnas ka ettevõtjale suurem õiguskindlus ja täpsem käsitlus, on vaja ühisrahastusettevõtete tegevust seadusega mõnevõrra reguleerida. Saatsime sellesisulise ettepaneku ka rahandusministeeriumile. 

Jah, ühisrahastusettevõtetele laienevad juba praegu eri seaduste sätted, mis üldiselt reguleerivad võla- või ärisuhteid või ka tarbijakaitset. Ühisrahastusmudelid, mis vahendavad tarbijale laene, peavad juba praegu taotlema finantsinspektsioonilt tegevusloa. Ühisrahastusettevõtted peavad ka ise oma tegevust hindama ning tegevuse langemisel seaduse nõuete alla ka neid nõudeid järgima, olgu selleks mõni tegevusloanõue, prospekti koostamise ja registreerimise nõue või muu taoline.

Rohkem teavet ja läbipaistvust

Rahandusministeeriumile saadetud ettepanekute rakendumisel muutuks olukord ühisrahastuses läbipaistvamaks ning selgemaks. Ettepanekute kohaselt peavad ühisrahastusettevõtted hakkama võimalikele investoritele esitama või vahendama senisest enam teavet. Näiteks kirjeldama põhjalikumalt investeerimisega seotud riske – sealhulgas seda, et investeeringutele ei laiene riikliku tagatisfondi tagatised, avaldama vahendatud projektide kohta asjakohased riskid, reklaamima võimalikku saadavat kasu koos kaasneva riskiga, selgitama investorile tema õigusi ja kohustusi, avalikustama klientidelt võetavad tasud ja isikuandmete töötlemise põhimõtted ning avaldama tegevuskava juhuks, kui ettevõtte äritegevus peaks lõppema.

Osa ühisrahastusettevõtteid täidab ja jälgib mitut finantsinspektsiooni ette­panekut juba omaalgatuslikult, sest need kaitsevad investorit ja loovad usaldust ette­võtte vastu. Kindlasti vajavad mitu ette­panekut põhjalikumat avalikku arutelu. Finantsinspektsiooni algatus on lähtepunkt eesootavale arutelule, mille tulemusel saab loodetavasti ka ühisrahastamise valdkond suurema õiguskindluse ehk kindla ja läbipaistva koha finantssektori regulatiivses keskkonnas. Selles arutelus peaksime välja selgitama ka selle, kas Eestile oleks mõistlik Euroopa Liidu ühisturu avamine ühisrahastuse valdkonnas. Vaadates meie ettevõtjate aktiivsust, võiks lähte­kohana arvestada, et siin on meil ühisturust rohkem võita kui kaotada.