Postiljoni asemel kapp, robot ja netikuller. On aeg!

Eestis tekkis pakkide kättesaamisel suur läbimurre tänu postikappide süsteemile, mis paigutati kergelt ligipääsetavatesse kohtadesse nagu suured kaubanduskeskused, mis varahommikust hilisõhtuni avatud. Telefoni teel laekuva salasõna toel on süsteem mugav ja piisavalt turvaline.

Brüsselis tuli veel üsna hiljaaegu ka väiksematel pakkidel ikka järel käia postkontoris, mis avatakse siinmail teadmata põhjustel kell 9.30 ja suletakse 16.30 ning lõunal pannakse puhketunniks kinni. Ainult eriti kangekaelsed kliendid viitsivad sellistes oludes ikka veel internetist kaupu tellida.

Miks siis internetist tellitakse?

Eesti E-kaubanduse Liidu hiljutine tarbijauuring näitas, et internetist ostmine järjest sageneb ning kauba nägemine enne ostu muutub vähem oluliseks. Eelkõige innustab Eesti inimesi internetist ostma soodne hind, aja kokkuhoid ning ööpäevaringne kättesaadavus. Mina lisaks omast kogemusest juurde veel laiema kaubavaliku või suisa mingi erilise kauba, nagu ülaltoodud kunstiteose ostmise puhul.

Kõige rohkem ostavad eestlased netipoodidest pileteid, kodumasinaid ja elektroonikat ning ka naisteriideid. Kui aasta 2000 Äripäeva artiklitest lugesime, et netipoed kiratsevad, siis tänaseks on seis vastupidine. Statistikaamet toob esile, et juuni seisuga kasvas Eestis üldine jaemüügi käive 2015. aasta juuniga võrreldes 4%, aga jaemüük interneti või posti teel suisa lopsakad 10%. See jääb siiski veel kõvasti alla Euroopa e-kaubanduse kasvule, mis Euroopa Komisjoni uuringute andmetel on üle 20% aastas. Eriti kiiresti areneb B2B ehk ettevõtetevaheline e-müük, mis annab lõviosa Euroopa e-kaubanduse käibest (87%).

Pea kolmandik Eesti E-kaubanduse Liidu tarbijauuringule vastanutest väitis, et ostab juba praegu internetist rohkem kui tavapoodidest. Valdavalt ostetakse Eestist, aga üle 40% vastanutest on tellinud ka muudest Euroopa riikidest ning teine 40% mujalt maailmast. Netikaubanduse trend on jätkuvalt tõusev, tarbijad on selle suhtes optimistlikult meelestatud. Huvitav, mida küll kavatsetakse müüma hakata kõigis neis Tallinnas ehitatavates ja laienevates kaubakeskustes?

Uued tehnoloogiad koguvad jõudu

Riiklikust statistikast võib juba täna näha, et jaekaubanduse üldise kasvu varjus peitub oluline sõnum: tööstuskaupade müük kaubamajades ja tavapoodides väheneb. Netipoodide edu sõltub toote või teenuse kättesaamismugavusest. Igasugu piletite ja reisidega on lihtne, trüki aga kodus välja. Raamatud ja muu väiksem kraam tuuakse postikappidesse. Kiiresti riknevate, õrnade, kallihinnaliste või suuregabariidsete kaupade jaoks aga lahenduste otsimine alles käib.