Tark töötaja välja, uuendusmeelne sisse

Eesti ettevõtete lisandväärtuse ja kasumlikkuse näitajad viimasel viiel aastal on pidevalt langenud ning majanduskasv stagneerunud. Lisandväärtust suurendaks läbimurre uuenduslikkuses, kuid paraku oleme selles tagasihoidlikud, kui mitte öelda halvad.

Euroopa Liidu riikide innovatsiooniindeksis 2016 oleme 14. kohaga kolmandas liigas. Kui ELi keskmisega võrreldes on meil ettevõtluse rahastamine hea, siis mõistuspärases varas, uuenduslikkuses ja ekspordivõimekuses oleme keskmisest kehvemad. Ka inimressursi ja tippteadusega oleme ELi keskmisest maas, kuid neis kasvame vähemalt veidi kiiremini võrreldes keskmisega (vastavalt 3% ja 8,4%). Samas on meil halvenenud uuenduslikkuse ja ekspordivõimekuse näitajad keskmisega võrreldes (-3,1% ja -1,1%). Need kesised tulemused on paraku ootuspärased, sest Eesti tippteadus ei toeta ettevõtete uuenduslikkust. Nii ongi meie ettevõtete uued tooted ja teenused vähese lisandväärtusega ning nõrga ekspordipotentsiaaliga. Samas ei saa me mööda vaadata tõigast, et teaduse tähtsus uuenduslikkuses kasvab pidevalt. Aastaks 2020 võtab teaduspõhine uuenduslikkus juhtkoha üle tehnoloogiapõhiselt uuenduslikkuselt.

Seega ei ole tööjõu vähesuse lahendus pelgalt ei tehnoloogiaalade lõpetajate arvu suurendamises ega ka praeguse koolituse lihvimises. Tippspetsialistide väljaõpe tuleb viia kvalitatiivselt uuele tasemele. See sõltub aga ülikoolidest. Seetõttu ei tohi me rahulduda millegi vähemaga, kui sellega, et meie ülikoolid oleksid maailmas tipus. Tee sinna on kahtlemata pikk, kuna praegu on Tartu ülikool alles 400–500 parima ülikooli seas ja meie teised ülikoolid tagapool. Meie ülikoolide juhtkonnad peavad tippu jõudmise endale senisest palju julgemalt ja kindlamalt sihiks seadma.

Kasvav automatiseerimine

Eriti kiiresti arenev valdkond on asjade internet ja seal on uusi inimesi juurde vaja kogu aeg, leiab Lackman. See on õige, kuid osaliselt, kuna vaadates laiemalt, peaksime nägema ümbritsevat automatiseerimisajastut, mis tõstab pead tohutu kiirusega, kaotades järgmise 20 aastaga näiteks Ühendkuningriikides 35%, Ameerika Ühendriikides 47% ja Jaapanis 49% töökohtadest. Automatiseerimise tulemusel kaovad harjumuslikud tööd ja nende asemele tulevad uuenduslikud tööd, mis nõuavad tööjõult head tehnoloogilist ja ärilist pädevust. See tähendab, et meil ei ole vaja lihtsalt suurendada teadus- ja tehnoloogiaerialadel nn tarkade lõpetajate arvu, vaid eeskätt uuendusmeelsete lõpetajate arvu. Vastasel juhul me toodame suure arvu peagi töötuks jäävaid nn tarku insenere jt asjatundjaid. See võib praegu tunduda uskumatu, kuid nii see kindlasti läheks.

Edukad ettevõtted on seda kõike juba ammugi mõistnud. Microsoft oli 1990. aastatel tuntud selle poolest, et valis ainult inimesi, kes olid ühtaegu targad nii tehnoloogias kui ka äris ehk tähtsustas seda, et asjatundjad ja juhid suudaksid oma suurepärased tehnoloogiateadmised panna raha teenima – olla uuendusmeelsed. Google tähtsustab praegu inimeste valikul seda, et nad oleksid visad ja loomingulised – vintsked keerukate probleemide lahendamisel ja paindlikud lahenduseni jõudmisel, otsides ja rakendades täiesti uudseid ja proovilepanevaid tehnikaid. Google’i öeldu on teiste sõnadega ja teises järjekorras, kuid sisuliselt samuti uuenduslikkus, mida Microsoft väärtustas.

Uuendusmeelse tööjõu vajadus

Kuna majanduskasv sõltub uuenduslikkusest, seejuures järjest enam teaduspõhisest uuenduslikkusest ja automatiseerimisajastul nõutud uuendusmeelne tööjõud tuleb tippülikoolidest, peavad Eesti ülikoolid pürgima tippu. Peame asendama nn targa tööjõu innovaatilise tööjõu. Sest järjest vähem on vaja nn tarku ehk muidu tublisid tehnilisi töötajaid.

Uude paradigmasse liikumisel peavad ülikoolid valima ja tunnustama tippteadlasi, kes lisaks tipppublitseerimisele suudavad teadustulemusi ka rakendada (kas ise või koostöös ettevõtjatega).

Teiseks tuleb tehnoloogia- ja teaduserialade üliõpilaste vastvõtul lisaks võimekusele reaalainetes hinnata ka uuendusmeelsuse võimet. Uuendusmeelsust tuleb ülikoolis sihipäraselt arendada ja rakendada. Sellist õpet ei suuda pakkuda keskpärased teadlased, kes ei ole uuendusmeelsed. Sellist õpet suudavad pakkuda ainult tippteadlased, kel on tihe side ettevõtlusega ehk kes lahendavad uuenduslikult elulisi ja põnevaid keerukaid probleeme.