Miks meil välja ei tule?

Eesti riigi laenuvõtmisest ja investeerimisideedest räägitakse palju. Debati ajendiks on ettevõtja soov riigile selgeks teha, et võõrvahendite kaasamine kasvuks on tavapärane ja mõistlik. Miks? Sest võõrkapital on odavam kui omakapital ning pikaajalise majanduskavu jaoks on vaja investeeringuid ja arendustegevusi.

Lisan debatti veel ühe mõtte. Selle asemel, et ennast kaitsta tavapäraste stampidega – ei ole ideid ning seepärast ei ole põhjust laenu võtta või võlakirju emiteerida –, võiks riik esitada väljakutse ettevõtjatele: kui loome paremad tingimused kapitali kaasamiseks, kas siis näeme ka erasektori investeerimisaktiivsuse kasvu?

Suurema osa majanduskasvust ja lisandväärtusest loovad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad. Praegu on kohalikud kapitaliturud endiselt alaarenenud ning ligipääsetavad vähestele. Kui aga loodaks parem ligipääs kapitalile, siis tulevad ka investeeringud.

Praegu on Eesti pensionifondides 2,7 miljardi euro eest vahendeid, millest vaid väike osa on investeeritud kohalikule turule. Eraisikute hoiuste maht on kasvanud pea 6 miljardile eurole. See varade maht ületab isegi Eesti riigi aastaeelarve. Paraku osaleb sellest suurem osa majanduses vaid kaudselt pankade kaudu või on investeeritud Rootsi ja teiste välisriikide kapitaliturgudele. Kodumaal akumuleeritud kapital võiks, saaks ja peaks oluliselt rohkem osalema Eesti majanduskasvu edendamisel.

Üheks takistuseks institutsionaalsetele investoritele Eestisse investeerimisel on börsi väike turumaht ja olematu likviidsus järelturul. Erainvestorid on pigem eelistanud investeerida kinnisvarasse ja metsa või investeerinud välisturgudele. Likviidsete ja kaubeldavate ettevõtete valik Eesti turul on väike ning ka staaraktsiaid on börsile jäänud vähe. Kindlasti liiguvad asjad lõpuks paremuse suunas – alles eile avalikustas LHV Grupp aktsiapakkumise tulemused ja rõõmustav uudis oli see, et üle 5000 isiku osales märkimises. Börsifirmade mõistes suhteliselt väike ettevõte suundub sellega kohe TOP 3 suurema aktsionäride arvuga börsifirmade hulka. Numbrid aga näitavad teistpidi ka seda, et nii väikese emissioonimahuga jõutakse börsi edetabelitesse.

Puuduvad võlakirjad

Praegu puuduvad reguleeritud turul kohalike ettevõtete võlakirjad. Need vähesed (riigi)ettevõtted, kes on emiteerinud võlakirju märkimisväärses mahus, on suunanud oma emissioonimahu peamiselt välisinvestoritele.

Lahendusena näen Eesti riigi ning mitme Eesti riigi äriühingu aktsiate vähemusosaluse noteerimist Tallinna börsil. Eesti edumeelne ja uut kasvu otsiv valitsus peaks näitama eeskuju ning looma paremad tingimused ettevõtete kasvuks. Selleks pole vaja riigieelarvelisi vahendeid ega maksuseaduste muutmist, on vaid vaja luua oma finantsturgude X-tee.

Vajalik on turule tuua investeerimisinstrumendid, et nii välis- kui ka kodumaistel investoritel oleks koht, kuhu investeerida. Avalik aktsiaturg, erakapital, võlaturud ja ühisrahastus peavad arenema ja toimima ühtselt. Ja riigil on siin selgelt oma roll täita.