Ole pehmo ja hooli endast

Ehkki me intuitiivselt tajume, et karm enesekriitika võib mõjuda meile destruktiivselt, isegi halvavalt, kipume seda ikka ja jälle tegema. Millegipärast tabab meid usk, et enesekriitika on positiivne jõud ja viib edasi. Nii olemegi sagedasti iseenda kõige karmimad kriitikud.

Karm enesekriitika pole parim vahend. Karm enesekriitika on märk liigsest ärevusest ja võimalikust depressioonist, väidab Texase ülikooli professor Kristin Neff kaasaja ühe tuntuima õnnelikkuse uurija Emma Seppälä värskes raamatus “The Happiness Track”. Selle asemel, et olla motivaator, võib kriitika viia hoopis selleni, et me läbikukkumise hirmus enam ei proovigi.

Neuroteadlaste sõnul on meil peas kaks konkureerivat süsteemi: üks, mis otsib auhinda, ja teine, mis kardab, üritab vältida läbikukkumist. Karm enesekriitika võimendab just seda teist ning seisab mäekõrguse takistusena ees teel edule.

Liigne enesekriitika kahjustab meie võimekust asju ära teha. See paneb meid liiga kergelt alla andma ja viib kehvade otsuste tegemiseni. Samuti võib see viia eemaldumiseni sellest, mida me päriselt tahame. Enesekriitika kasvatab süütunnet.

Karm enesekriitika ja läbikukkumise hirm võivad viia selleni, et kui läbi kukume, siis süüdistame ja neame ennast, kuni tunneme ennast sipelgastki väiksemana. Kummalisel kombel takistab süütunne meid muutust tegemast või sellega jätkamast.

Olles enda kõige karmimad kriitikud, keskendume eelkõige sellele, mis meie enda juures on valesti. Ent milline oleks siis positiivne käitumine, mis aitaks meid olla tervemad, õnnelikumad? Emma Seppälä soovitab olla enda vastu hea ja hooliv ning anda endale aru, et sa oled inimene nagu kõik teised.

Endast hoolimine võib tõepoolest tunduda midagi, mis on pehmodele, ent tegelikult on seda mõistlik ja nutikas teha. See võimaldab sul olla edukas, ilma et peaksid ennast karmi enesekriitikaga saboteerima.

Allikas: Raimo Ülavere blogi