Uus jüripäev riigikogus

Valitsemise reformist

Just peaministri enesekindlast esitlusest ilmneski, et valitsuse tehtav reform pole riigireform, vaid pelgalt riigi bürokraatia lihtsustamine, mugavamaks muutmine. Reibas eksiarvamus, et „me teeme valitsemisperioodil 15–20 tegevust ära“ ja seega on reform tehtud, pelutab. Valitsuse reformikavas on teatud riigireformi komponente, kuid tundub, et valitsus ei aimagi, et ühiskond ootab neilt just riigireformi – pikaajalist ühiskonna arengu kava.

Edasiseks segaduste vältimiseks tuleks riigivalitsemise reform nimetada edaspidi valitsemisreformiks, mis vastaks ka ümberkorralduste sisule. Me võime asju nimetada erinevalt, kuid me peame alati teadma, mida selle või teise termini all mõistetakse. Seepärast peavad ka reformide sisu ja nimetus olema kooskõlas. Valitsemisreform on riigireformi vajalik osis, kuid see ei ole riigireform.

Püha Jüri uus tulemine

Just siis, kui hakkasin kaotama lootust, et keegigi riigikogusaalis mõistab, milline on õige riigireformi arhitektuur ja tervikpilt, astus kõnepulti Jüri Raidla. Kõik sai selgeks: miks, millal, ja kuidas teha tõelist riigireformi. Nii rõhuasetused kui ka ajatelg, mis ulatus kaugelt üle valimisperioodi (10+ aastat) olid mõistetavad ja mõistlikud. Just Raidla mullu välja käidud kümme käsku oleks selleks aluseks, millest võiks riigireform lähtuda. Valitsemise reformist üksi ei piisa, sest riigi valitsemine on vaid üks komponent riigist.Just selles on Raidla sõnum – poliitilisel tasandil (riigikogus) kokku leppida riigireformi eesmärk, riigireformi mõiste ja sisu ning riigireformi mõõtkava ajas ja ruumis. Sellist arutelu ja kokkulepet ootakski riigikogult, kes peab olema reformi eestvedaja ja mootor.