Kuidas ennetada hiilivat bürokraatiat?

Esiteks soovitame julgemat avaandmete (open data) kasutamist, et teha erinevate aruannete info kättesaadavaks ka masinloetaval kujul. Eelkõige on vaja teha korda registrite ristkasutus avaliku sektori asutuste vahel, seejärel tuleb teha anonümiseeritud info kättesaadavaks valitsusvälistele kasutajatele, analüütikutele, ka ärirakenduste loojatele.

Teiseks näen, et hoolimata nullbürokraatia projekti senisest edust tuleb juba praegu siit-sealt ideid ja soove ettevõtjatele bürokraatlikke kohustusi juurde panna. Näiteks planeeritav töötajate lähetamise direktiiv, mis kohustaks ettevõtjaid oma välismaised alltöövõtjaid kontrollima, et kas need ikka tagavad oma töötajatele teatud tasustamistingimused. Või erinevate andmete esitamine soolises lõikes. 

Surve uute bürokraatlike nõuete kehtestamiseks ja uute andmete kogumiseks ettevõtjatelt ei kao kuhugi – ka praegune olukord on tekkinud ametnike vajadusest ja/või heast soovist midagi muuta, paremaks teha. Küllap tekib selliseid vajadusi ka edaspidi. Kuid uute administratiivsete kohustuste rakendamiseks peab olema ülekaalukas avalikkuse vajadus ning selle vajaduse piisavust tuleb iga kord eraldi kaaluda. Seadusloomet tuleb pidevalt monitoorida, et hoida ära hiilivat bürokratiseerumist.

Tööandjad toetavad õigusloome mahu vähendamise kavas toodud ettepanekut lisada seaduste väljatöötamiskavatsustesse ja eelnõu seletuskirja küsimus halduskoormuse kohta. Kuna aga uusi nõudeid võidakse kehtestada ka madalama taseme aktidega (nt ministri määrus), soovitame majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodaval nullbürokraatia rakkerühmal ühe tegevusena töötada välja protsess bürokraatia lisandumise ennetamiseks. Ja määrata vastutaja, soovitavalt valitsuse liige. 

Koostöö on võimalik

Kui me veidi enam kui kuu aega tagasi Riigireformi Radari seltskonnaga esimest korda riigireformi edenemisele hinnangut andsime, siis oli just nullbürokraatia projekt see, mis üldhinde skaala positiivse poole peale kallutas. Projekti tulemusena paranevad avalikud teenused ja väheneb nii ettevõtjate kui ka ametnike halduskoormus, kuid üks suuremaid plusse on, et me näeme: ministeeriumitest silotornide vahel on koostöö siiski võimalik. Viis ministeeriumi ja hulk ameteid teevad tõsimeeli koostööd ja me ei kuulegi vähemalt avalikus meedias tülitsemist, kelle projekt see siis rohkem on või kes kogu au ja kuulsuse oma nimele kirjutab. Rääkimata hea algatuse torpedeerimisest selle nimel, et koalitsioonipartner poliitilist punkti endale ei saaks.

Loodetavasti ei saa see komistuskiviks ka edaspidi.