Riigifirma ei tee asja paremaks

Eestis puudub mastaap, mis võimaldaks kaitsetööstust üles ehitada üksnes oma riigi vajadusi silmas pidades. Kui suunaksime kõik Eesti riigi poolt kaitsesektori hangetesse kuluvad vahendid ühte ettevõttesse, oleksime maailma mõistes ikka väikesed, kuid peaksime tegelema valdkondadega alates kütusest kuni laskemoona ja soomustehnikani. 

Seega ei ole tähtis küsimus, kas kaitsetööstus peaks olema riiklik või mitte. Oluline pole omandivorm, vaid tööstuse võimekus rahvusvahelistel turgudel läbi lüüa. Riigil on siin ka märksa tõhusamaid rolle kui lihtsalt olla suurklient või omanik. 

Eestis on arenemas nutikatele tehnoloogiatele orienteeritud konkurentsivõimeline kaitsetööstus, mis on kujunemas kõrge lisandväärtusega ekspordisektoriks.

Olulisel kohal on näiteks Eesti Kaitseväe osalemine uute tootelahenduste väljatöötamisel ja seejärel praktilisel testimisel. Sageli küsitakse ettevõtjalt, kas Eesti riik kasutab neid tooteid, ning hästi sobib vastus, et Eesti riik osaleb testimisel ja väljatöötamisel.

Riik kui partner

Rõõm on tõdeda, et kaitsevägi pole praegu ettevõtjatele pelgalt klient, vaid väärtuslik koostööpartner.

Kaitseminister Hannes Hanso sõnul peaksid poliitikud ja ametnikud senisest rohkem tegelema Eesti ettevõtjatele uste avamisega. See on kiiduväärt seisukoht, sest nii kaitsetööstuses kui ka teistes sektorites on suhted ja maine olulisel kohal.

Riigi esindajad saavad ettevõtjaid aidata suhte loomisel ning usaldusväärsuse andmisel nii klientide kui ka koostööpartnerite ees. Avaliku sektori panus ekspordi hoogustamisele saab olla märkimisväärne, kui selleks on tahe.  Hea meel on näha, et kaitseministeeriumis on see tahe olemas.

Ettevõtja Ahto Alliksaar tegi ettepaneku Eduka Eesti arvamuskonkursil, et Eesti majandus peab operatiivselt reageerima viimaste aastate riikide kaitsekulutuste suurenemisele ja looma selleks sobiva ettevõtte.